Ükspäev juhtusin nägema dokumentaali inimeste maitsemeeltest ja nende tugevuse erinevustest. Kuidas mõni meist omab keelel vähe rohkem täpikesi, mis defineerivad selle, kas kategoriseerume supermaitsjate alla ning näiteks tulisemapoolset aasia toitu kõrvalistujast nii neli korda tugevamini tunnetame. Või kuidas meie maitsed on sügavalt seostunud lõhnadega ja samuti pala süües samal hetkel ümbritsenud olustikuga, mis hiljem mälestusteks muutuvad. 

Antud kookosmakroonid või, nagu originaalretsept ütleb, kookosmütsid, on minu jaoks igati soojade mälestustega seotud. Erasmuse õpilasvahetuse ajal juhtus minu sakslannast korterikaaslane, kes muidu söögitegemisest ja küpsetamisest kui sellisest suurt ei pea, just neid viimased maiuspalasid ahjunajal vorpima. Ja ilmselt seostub nende valmistamisega alati see mõnus kookosehõnguline lõhn, mis üle terve korteri armsa pilvena levis...

Mütsikeste küpsetamine on ise väga lihtne ning kui või (no olgu, ka suhkru...) kasutamine välja jätta, on need teiste küpsistega võrreldes ka võrdlemisi tervislikud. Mõnusalt magusad ning ei muuda keret raskeks. Hea sõbrale kinkida või iseendale õhukindlasse karpi mõneks ajaks maiustamiseks hoiustada. 

VAJA LÄHEB:

50g võid

1 dl suhkurt

2 muna

200g kookoshelbeid

Esmalt pane ahi 200 kraadi juurde soojenema. Sulata või, sega viimane suhkru, munade ja kookoshelvestega ühtlaseks massiks. Tõsta tainast küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile supilusikaga sobivad pätsikesed või küpseta neid hoopis mõnes vormis (mina kasutasin näiteks muffinivorme, et neile kena ümar kuju anda). Küpseta nii 7-10 minutit, kuni mütsid on muutunud pealt kenasti kuldpruuniks ja krõbedaks. 

Nagu kombeks on saanud, saabusid ka eelmisel aastal jõulud üsna magusalt köögis kõige lähedastematele tundide kaupa söödavaid kingitusi vorpides. Olen alati ääretult lugu pidanud nendest kingitustest, kuhu inimene on ise käe külge pannud, vaeva näinud ning millessegi panustades just minule endale mõelnud. Nagu nendel jõuludel, kui üks sõbranna mulle pätsi isetehtud piparkoogitainast pihku pistis ja mina rõõmust peaaegu et pikali pidin kukkuma. Ilmselt üks parimatest kinkidest, mida võiksin saada, sest piparkoogitaina tegemine kuulub miskipärast siiani sinna "ei julge" kategooria toidutegudesse.

Kuidagi on ka omamoodi traditsiooniks saanud ka suussulavate, kuid mitte ülemäära magusate trühvlite valmistamine. Nõnda sai ka sel aastal kenasti kinkekarpi pakitud kolme sorti trühvleid. Ühed pärit juba aastatetagusest postitatud retseptist, teiste jaoks leidsin inspiratsiooni siit ning kolmandad olid puhtalt kunagise omamoodi toimunud eksperimendi tulemusena sündinud retspeti tulemus. 

Esmalt panen kirja mõnusalt magusad ning kookosest pakatavad ja Bounty šokolaadi meenutavad batoonid, mis iga magusasõbra suule ilmselt naeratuse veab. Lisaks on trühvleid imelihtne ning kiire valmistada, mis taolisel kiirel ajal, nagu jõulud, igati kasuks tuleb. Samuti on igasugused muud tähtpäevad tulekul - valentinipäevast sünnipäevadeni välja - mil taolised pisikesed lisaelemendid kingi näol kindlasti kellelgi meele rõõmsaks ja suu magusaks teevad!

VAJA LÄHEB:

250 g kookoshelbeid.

250 g kondenspiima

100 g toasooja võid

Šokolaadi kaunistamiseks (kui tahad batoonid tervelt ära katta, kasuta nii 150-200 g sobivat šokolaadi)

Batoonide tegu ise on tõesti väga lihtne. Esmalt sega kookoshelbed toasooja võiga ühtlaseks massiks, seejärel lisa hulka kondenspiim ja sega veel, kuni kõik on omavahel segunenud. Mina pistsin saadud massi veel mõneks ajaks külmkappi, seejärel voolisin käte vahel sobiva kujuga batoonid. Seejärel kaunistasin pealt sulatatud šokolaadiga ja pisku kookoshelvestega. Igaüks võib muidugi batoonid kaunistada oma soovide järele: katta need täielikult šokolaadiga või teha hoopis midagi muud!

Pärast tõsta batoonid veel mõneks ajaks külma tahkuma ning hoia neid seal seni, kuni plaanid kingikotti pista või hoopis magusaisu rünnates ära süüa!

Järgnevad trühvlid on vist ilmselt kõige lihtsamad, mida üldse leidub. Koostisosi on vähe, kõik tuleb omavahel vaid läbi segada ja käte vahel palliks rullida. Suure tõenäosusega ongi vist suuremaks tööprotsessiks küpsiste peeneks surumine (köögikombaini olemasolul jääb ka see mure kaelast ära!) ning šokolaadiga katmine. Viimane on minu jaoks osutunud läbi aastate kõige suuremaks peavaluks. Kuid küll ma millalgi ka omale sobiva tehnika välja leiutan!

VAJA LÄHEB:

250 g toorjuustu

60-70 g Digestive küpsiseid (mäletamistmööda purustasin ära nii 5-6 küpsist)

1 kuhjaga tl kaneeli ja suhkurt 

Šokolaadi katteks (peaks nii 100-150g piisama)

Kuivatatud jõhvikaid kaunistamiseks

Esmalt võid küpsised supilusika ning näppude abil peeneks puruks mudida. Kui kodus leidub köögikombain, siis soovitan soojalt viimast ka antud tööks kasutada. Kui see on tehtud, lisa hulka kaneel ja suhkur. Sega mass omavahel kenasti ühtlaseks, maitse pisut ja suurema magusa sõbrad võivad lisada soovi korral juurde suhkurt. Pista mass vähemalt pooleks tunniks külma tahkuma. 

Hiljem sulata (vesivannil) šokolaad, lase sel pisut jahtuda. Samal ajal rulli käte vahel trühvlimassist kenad pallikesed, keeruta šokolaadi sees ning seejärel kaunista peenemaks hakitud kuivatatud jõhvikatega. Lõpus hoiusta neid kuni serveerimise või kinkimiseni taas külmas. 

Olen äraütlemata suur kringliarmastaja ning sellest õigest, ahjusoojast ning sulava šokolaadiga kaetud küpsetisest ei ütleks vist iial ära. Eriti kui kringlitüki kõrvale pakutaks õige pisut kangemapoolset kohvi...minu jaoks ideaalne magustoit, kui magusaisu ikka kõvasti painama peaks. Enamasti aga suurt viitsimist pelgalt endale kringlit meisterdama ning eelkõige pärmitaignaga mässama pole hakata. Ja egas ta nüüd figuurile ka vist väga hea poleks...

Kuid kui ikka väike küpsetamistuhin peale tuleb, siis vähemalt muffinitaigna viitsib igaüks ikka kokku segada. Ja nõnda valmisidki need pesuehtsast šokolaadikringlist inspireeritud imelihtsad muffinid! Ja maitse jõuab originaalile ikka äraütlemata ligidale!

VAJA LÄHEB:

250 g jahu (kasutasin enam-vähem pooleks nii valget kui täistera nisujahu)

3 tl küpsetuspulbrit

1 tl kardemoni

1-2tl kaneeli (mulle meeldib kaneeli alati ikka rohkem kasutada, hehe!)

0,5 tl soola

2 toatemperatuuril muna

umbes 100 g suhkurt (mina lisasin umbes 70-80 g suhkurt ja ülejäänud asendasin kodus valmistatud õunamoosiga. Kuna peale läks glasuur, siis võib kogust isegi veelgi vähendada)

150 g keefiri (vabalt võib asendada maitsestamata jogurtiga, või lisada hoopis hapukoort)

Rosinaid

Kirjutasin endale paberi peale ka 120ml õli, kuid küpsetamishoos unustasin selle lisamata! Nii et ei juhtu vist midagi, kui kasutamata jääb! Muffinid jäid vaid pisut paberi külge kinni, kuid egas see söömist takista. ;) 

Glasuuri jaoks segasin potis kokku pisut (nii 50g võid), kakaod ja pisut piima. Suhkurt ei lisanud, kuna kakao oli ise juba magus. Kuumutasin ja segasin, kuni tekkis ühtlane mass. Seejärel lasin enne pealekandmist pisut jahtuda. Glasuuri võib loomulikult teha ka sulatatud šokolaadist.

Esmalt pane ahi 210 kraadi juurde soojenema. Seejärel sega ühte kaussi kokku jahu(d), küpsetuspulber, kardemon, kaneel ja sool. Teise kaussi klopi omavahel segamini munad ja suhkur. Tekkiv mass on selline kena kuldkollane. Seejärel lisa hulka keefir (või jogurt vms), õunamoos ning kui otsustas kasutada, siis ka õli. Samuti viska sisse rosinad. Järgnevalt sega kuivained ja märjad ained omavahel ettevaatlikult läbi. Ülesegamisel ei küpse muffinid õhulisteks ega kergeteks. Kui mass on kenasti ühtlane, jaota tainas muffinivormidesse ja küpseta esialgu 210 kraadi juures nii 5 minutit. Seejärel keera kuumus maha 180 peale ja lase nii 20-25 minutit küpseda, kuni muffinid muutuvad kenasti kuldseteks!

Kui soovid, kaunista šokolaadiga või söö niisama paljalt! 

Selle aasta suvi möödus küll linnutiivul. Ilmselt läks asi nõnda juba seetõttu, et sai ise ilmatuma palju liikvel oldud, kuid midagi taolist poleks küll osanud oodata. Eks ta nii ole, et kogu aeg on kiirus, kiirus, ei muud. Möödunud aja jooksul sai kultuuri kogetud igasugustest nurkadest ning ega see toidu omagi puutumata jäänud. Palju sai ka katsetatud, kuid mingil põhjusel polnud suuremat tahtmist asjade jäädvustamisega jännata. Vahel tuleb asjadest ka puhata. Natukeseks eemale minna, et siis suure hurraaga tagasi tulla ja mõista, et ohhoo, see kõik pakub mulle jätkuvalt ilmatumalt suurt rõõmu.

Eks sügis ole ikka tavaliselt uute asjade alguseks. Ei ole vahet, kas algus on tekitatud iseenda või muuda ümbritsevate faktorite poolt, kuid juba mõtteline puhta lehe keeramine toimib omamoodi hingepuhastusena. Ja eile, kui juhtusin üle saja aasta taas Pinteresti meelevalda ja seal kõiki neid tuhandeid kauneid fotosid erinevatest roogadest nägema sattusin, tekkis hinge küll selline naljakas, kuid ülemäära õnnelik tunne, et näed, see ongi see, mis hinge päris soojaks kütab. 

Ja nüüd olengi otsustanud enda selle aasta "sügishooaja" alguse puhul tähistamiseks siia postitada ühe eriti maitsva koogi retsepti. Siiani pole ma olnud eriti suur küpsetaja, aga sel suvel sai nii mõndagi erinevate sündmuste tarbeks kokku klopitud. Kuid see mõnus kreemjas šokolaadikook troonib nüüd küll seniste küpsetiste edetabelis esikohal, kuna nõnda head kooki pole ma ilmselt väga kaua söönud. Kook pole ei liiga magus ega tundus eriliselt rammus olevat, lisaks annab marjade (siinkohal siis maasikate) mahlasus mõnusat värskust juurde. Ma tõesti ei oskaks vähemalt enda jaoks paremat kombinatsiooni välja mõelda, kui on toorjuust, šokolaad ja maasikad. 

Kaunist sügise ja kõigi uute ning vahvate asjade algust meile kõigile! 

VAJA LÄHEB:

Põhja jaoks:

Umbes 150g Digestive küpsiseid

75g võid

Antud kogusest saab kenasti ära täita 24cm koogivormi 

Täidise jaoks:

400-500 g toorjuustu (tõsta juba eelnevalt toatemperatuurile seisma, samuti munad)

2 muna

2sl suhkurt 

100g tumedat šokolaadi

100g piimašokolaadi

140ml hapukoort (ilmselt sobib ka maitsestamata jogurt)

1tl rummi (mina kasutasin tegelikult hoopis Vana Tallinnat)

Kaunistamiseks maasikaid, vaarikaid või muid marju vastavalt soovile! 

Esmalt purusta põhja jaoks küpsised ning sega eelnevalt sulatatud võiga ühtlaseks massiks. Suru segu lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtele. 

Täidise jaoks sega toorjuust ja suhkur omavahel. Seejärel klopi teises kausis lahti munad ning sega need toorjuustusegule. Sulata šokolaad ning lase sel veidi jahtuda.  Lisa sulašokolaadile hapukoor ja rumm, sega omavahel ning vala see siis toorjuusutusegu hulka. Seda täidis läbi ja vala küpsisepõhjale. Aja lusikaga kenasti ühtlaselt täidis laiali ja küpseta siis 180 kraadi juures umbes 30 minutit. Lülita seejärel ahi välja ja lase koogil kinnise uksega umbes tunnike järelküpseda. Seejärel võta kook ahjust välja, lase maha jahtuda ja pane vähemalt kaheks tunniks külmkappi. Mida kauem kook muidugi külmas eelnevalt seisab, seda parem. Mingi hetk võib koogi siis ka kenasti ära kaunistada. 

Tassikese kange kohviga on see kook lihtsalt imeline! Mm...

Täna ei ole pikka juttu. Kõigest üks maitsev ning tervislik banaanijäätis, mis vihmaste jaaniilmade tõttu end mugavalt diivanile seades ja maiustades sugugi süümepiinu tundma ei pane. Jäätis võib koosneda vaid banaanidest, kuid hulka võib segada lisandeid vastavalt maitsele. Erinevatest marjadest kakaoni välja. Viimast kasutasin ka ise ning nii valmiski mõnus kergelt "šokolaadine" maiuspala. Jäätisetegemine on imelihtne ning maitse uskumatult tõetruu. Hea kasutusse võtta neil kordadel, kui banaanid juhtumisi seisma on jäänud ja juba üsna pruunilaiguliseks hakkavad muutuma. Igasuguse vaidluseta minu selle suve "turn to" magustoit! 

VAJA LÄHEB:

1 banaan sööja kohta (banaan peaks olema eriti küpse, st pruunide täppidega. Mida küpsem banaan, seda kreemjam jääb lõpptulemus)

Mina kasutasin ka 1 tl kakaod ja pisut keefiri (nii supilusika jagu)

Lõika banaan eelnevalt sektoriteks ja pista karbiga tunniks-kaheks sügavkülma seisma. Kui banaaniviilud jäävad kappi kauemaks ja külmuvad täielikult läbi, võta karp välja ja jäta mõneks ajaks enne valmistamist sulama. Kui see protsess on tehtud, lisa kõik koostisosad kokku ning sega saumiksri või blenderiga ühtlaseks kreemjaks massiks. Ei tohiks võtta rohkem kui mõned minutid ja valmis ta ongi!

Nii nämma!

Pole end iialgi suuremat sorti küpsetajaks pidanud ning ilmselt seetõttu ahjuust koogi või mõne muu magusa järele haaramiseks kuigi tihti ei poeta. Küllap on see ka mingis mõttes hea, kuid ometi jääb sageli seetõttu suur ja siiras rõõm ise magusate maiuste kokkuklopsimisest ning valmistamisest kogemata. Sest küpsetamisega on kohe teistmoodi. Omaenda kätega millegi loomine, kust kogu protsessi paisatud hool ja vaev tõepoolest maitsete kaudu väljenduvad. 

Sellel aastal lubasin iseendale, et jõulude puhul istun eelnevalt julgelt tunde köögis, et päriselt kohe küpsetada. Ja siiani on lubaduse täitmine üsna produktiivselt läinud ning meel kõigest sellest lausa eriti rõõmus. Oma koduköögis enda käe järgi asjade kasutamine ning mis kõige olulisem - kodumaisest toorainest - on tõeline rõõm. Ei suuda tegelikult sõnadesse panna seda eufooriat, mil viimaks pärast esimesi tunde kodus olles poodi sai mindud ja seal reaalselt kõike oli saada, millest hing siiani puudust oli tundnud. Heameel väikestest asjadest. 

Kuid suurest vaaritamisest hoolimata tuleb nentida, et küpsetamine on mulle siiski õige pisut võõras ning küllap ei tulnud kõik asjad nii välja, kui võib-olla oleks võinud, kuid eks harjutamine teeb meistriks. Siia panen aga esialgu kirja selle suviselt marjase ning figuurile spetsiaalselt jõuluajal meeltmööda tervislikuma juustukoogi, mis tavapärase toorjuustu asemel hoopis ricotta kohupiimast valmis on küpsetatud. Tõeliselt värske ning mahlane! Ja lisaks veel imelihtne! Inspiratsiooni sain siit imearmsast blogist, kust küpsetiste armastajatele ilmselt paradiis avaldub! 

VAJA LÄHEB:

PÕHI:

150g digestive küpsiseid

50g sulatatud võid

TÄIDIS:

600g ricotta kohupiima

200g hapukoort

1,5dl suhkurt

3 muna

1sl mett (võib ka välja jätta)

Pisut riivitud sidrunikoort 

Tunde järgi marju vastavalt iseenda soovile (mina kasutasin külmutatud mustsõstraid)

 

Esmalt purusta põhja jaoks peeneks küpsised ning sega omavahel kokku sulatatud võiga. Seejärel kata ühtlaselt lahtikäiva vormi põhi küpsisepuruga. Täidise jaoks sega omavahel kõik ülejäänud komponendid (mina segasin siin juba sisse ka marjad) omavahel ühtlaseks massiks ja vala ettevaatlikult koogipõhjale. Seejärel küpseta 180 kraadi juures 40-45 minutit. Silmas tuleb pidada, et ahjust välja võttes peab kook õrnalt võdisema ning ei tohiks olla täielikult läbiküpsenud. Lase koogil täielikult maha jahtuda (vajadusel kata selleks ajaks fooliumiga - mina seda ei teinud) ning aseta üleööks külmkappi. Hiljem kata kook marjadega või naudi niisama. :) 

Kuna mina valmistasin koogi päeval ning lasin sel külmas vähem kui ööläbi taheneda, jäi see mul esmalt serveerides pilti thees õige pisut "pehme". Järgneval päeval kapist uuesti võttes oli kook täielikult tahenenud. Endale tegin mällu ka märkme, et järgmisel korral kasutan täidises sidrunikoore asemel pisut sidrunist pigistatud mahla. 

 Mõnikord on üsna kummaline, vahel isegi naljakas, kuidas mõningad maitsed või aroomid automaatselt mingite kindlate hetkede või momentidega ühtivad, mis eneselegi märkamatult mineviku radadele tallama viivad. Sellesama minu jaoks tõenäoliselt ühe kõige traditsioonilisema küpsetisega üldse - kohupiima plaadikoogiga - seonduvad paratamatult seesama raskesti sõnadesse pandev kodusoojus ning aastate möödumisega mälestustele külge haakunud hõng, mis nostalgialainete näol mõnusalt enda alla matab. Ja kui ma seda kooki kannatamatusest juba ahjusoojana maitsesin ja selle ilmeksimatult tuttavad maitsed minu suus lahvatasid, võisin vaid naeratada, sest kook maitses täpselt sama hea kui minu enda ema seda mulle esmakordselt valmistas, seda siis juba oma hea kümmekond aastat tagasi. 

Võib-olla olen üks paljudest, võib-olla üks vähestest, kes seda ütleb, aga see kook on omamoodi eriline. Imelihtsalt valmistatav, nagu üks kohupiimakook ikka, kuid sealjuures nii mõnusalt õhuline, mahlane ja maitse poolest, ülepaisutamata sõnadega - lihtsalt suurepärane.

Allpool toodud kogustest peaks jaguma sellise keskmise (25x35cm või miskit sinnakanti) ahjuplaadi katmiseks. 

VAJA LÄHEB:

Põhi:

100g võid (või võiks natuke aega enne kasutamist külmkapist välja võtta ja mõneks ajaks seisma jätta)

2 spl suhkurt

1 muna

2dl jahu

Näpuotsatäis soola 

Kate

600g kohupiima (eelistada tuleks just seda teralist kohupiima, mitte kohupiimapastat. Minu jaoks käivad õige plaadikoogi sisse ka rosinad, seega eelistasingi just (lahjat) rosinatega kohupiima)

1,5-2dl suhkurt

2dl hapukoort

Poole sidruni mahl

1tl vaniljesuhkurt

Järgmisel korral jätan põhja sisse suhkru arvatavasti lisamata või vähendan suhkrusisaldust kattes (kasutan nii 1dl suhkurt vms.). Arvatavasti mängis kohupiima magusus siin pisut rolli ja muutis koogi magusasõprade rõõmuks üsna magusaks, aga mitte nii hullusti, et see lausa häirima hakkaks. Tassi kuuma ning kange kohvi kõrvale oli ideaalne! 

Esmalt tuleks valmistada põhi. Selleks vahusta toatemperatuurile eelnevalt mõneks ajaks seisma jäetud või suhkruga kohevaks. Seejärel lisa muna ning vahusta õige pisut veel. Sega hulka jahu ja lisa näpuotsatäis soola. Suru tainas kannatlikult küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. (Siinkohal tuleb tõesti kasuks nipp küpsetusplaat eelnevalt õrnalt näppudega veega niiskeks pritsida, et paber minema ei libiseks!) Eelküpseta põhja umbes 5 minutit ja seda 200 kraadi juures.

Katte valmistamiseks eralda kõigepealt munavalged hoolikalt munakollastest. Munarebud ehk kollane osa vahusta suhkruga. Lisa sellele segule hapukoor, sidrunimahl ja vaniljesuhkur. Kõige lõpus lisa ettevaatlikult juurde ka eraldi tugevaks vahuks vahustatud munavalged. Tekkinud mõnusalt õhuline segu vala eelküpsetatud põhjale ja küpseta seda 180 kraadi juures umbes 30-40 minutit, kuni kook omandab silmale ilusa kuldse jume. 

Enne serveerimist lase koogil kindlasti ka jahtuda (kuigi pean tunnistama, et mina olin kannatamatu ja viskasin plaadi mõneks hetkeks rõdule ja esimesed tükid - nii piltide (seepärast selline mitte nii tahke ja kommertslik välimus!) kui maitsmise jaoks - lõikasin juba varakult). Aga nagu kohupiimakookidega ikka - seistes muutuvad aina paremaks. Aga kes nõnda kaua ikka kannatada jaksab... :)

Üsna tihti kipun mõtlema selle üle, miks me kipume niivõrd kergekäeliselt argielu kaootiliselt tiirlevas keerises ära unustama elu kõige ilusamaid ning ühtaegu ka kõige lihtsamaid külgi. Neid kirjeldamatud momente täis erinevaid emotsioone, sõnu, lõhnu, värve ning hingesoojendavat rõõmu. Nii sageli ei pane me tähele, kui meeldivalt mõnus on päikese soojus, kuidas värvid meie ümber sujuvalt ühte põimuvad, kuidas õhk lausa tuntavalt vihma moodi maitseb või kuidas hommikuse kohvi aroom ninasõõrmetesse jõudes ebareaalselt suurt naudingut pakub. Või kuidas ajaga kiiruse peale võisteldes sageli iga amps toitu lihtsalt söögitorust alla libiseb, tundmata, mil määral erinevad maitsed plahvatuslikult keelel ühte põimuvad. Igati loomulik ja mõistetav, sest ega maailmaga ei jaksagi pidevalt võistelda ja sammu pidada.

Kuid ilmselt on just seetõttu need hetked, mil end muhedalt köögilaua taha istuma sead, õrn ootusärevus tulemi ees hinges surisemas, ning kahvliga esimese ampsu taldrikult võtad ning suhu pistad. Need momendid, mil suled ilma mingisuguse vaevata silmad ning võid ainult mõelda, et kui taeval oleks maitse, siis tõenäoliselt olekski tegemist sellega, mis minu meeltel mängleb. Täpselt nii tõenäoliselt peenikesed inimesed välja surevadki, kuid las minna...

Kui päris aus olla, siis eriline koogiküpsetaja ma ei ole. Kogu protsess kipub minu peas mitmeid kordi parem ja edukam välja nägema, mistõttu on reaalne tulem sageli ligilähedane harju keskmisele, kuigi see, milline mu köök pärast välja näeb, ületab lati mitmekordselt. Seega püüangi ma enamasti suure koogiisu tekkides kokku klopsida midagi ääretult lihtsat, mis saab kiiresti valmis ning mille valmistamine ei nõua eriliselt suuremaid oskusi kui vaid koostisainete kokkusegamine...täna küpsetatud kohupiima-mustsõstrakook on pesuehtne näide sellest, millega isegi mina hakkama sain. Ja koogi suussulav tekstuur, mõnusa magususe ning marjade hapukas kooslus on absoluutselt mõnda lisakilomeetrit jooksurajal väärt...

VAJA LÄHEB:

400 g kohupiima (mina kasutasin lahjat vanillimaitselist kohupiima, mistõttu jätsin originaalretseptis oleva 100g suhkrut välja. Kui kasutate väherasvast maitsestamata kohupiima, siis võib vastavalt maitsele ning vajadusele ka suhkurt lisada)

1 pakk Erika tordipulbrit (kui seda ei leidu, võib vabalt seda asendada juubeli tordi või šokolaadimuffinite tegemiseks mõeldud pulbriga!)

150g võid

2 muna

Mustsõstraid (praegusel ajal, mil igasugu marju meeletutes kogustes kõikjalt saada on, võib antud koogi sisse ükskõik, mida panna! Kirssidest ja vaarikatest mustikate ja mustsõstardeni välja)

1 tl vanillisuhkurt

Esimesena sega näppude vahel õrnaks pudi meenutavaks massiks kokku tordipulber ja või. Seejärel sega eraldi kokku kohupiim, munad ning vanillisuhkur. Kui kasutate maitsestamata kohupiima, siis võib siinkohal juurde segada ka suhkru. Kuna kook ise on aga tordipulbri tõttu üsna magus ja rammus, siis vähemalt mina jätaks suhkru isegi välja, kuid eks iga maiasmokk teab ise, kui magus üks koogike peaks olema. Kohupiimamassile lisa juurde ka enda poolt valitud marjad, soovitatavalt võiksid need olla hapukamat sorti, et ülejäänud koogi magusust omaltpoolt tasakaalustada. Puista 2/3 eelnevalt purust 24 või 26cm lahtikäivasse vormi ning suru see õrnalt vormi põhja. Vala peale kohupiimasegu ning puista peale ülejäänud puru. Küpseta kooki 180 kraadi juures umbes 35 minutit. Enne serveerimist tuleks kook täielikult maha jahutada, siis on ta maitselt parim! 

Järgmisel korral proovin seda teha ka juubelitordi pulbriga ning pealmise purukihi sisse segan mahlasuse lisamiseks võib-olla ka pisut kohupiima või lisan sekka mõned marjad.