Vahepeal juhtub kohe nii olema, et kõige paremad asjad juhtuvad meiega täiesti juhuslikult. Ilma mingisuguse suurema planeerimise või vaevata - ühtäkki lihtsalt ongi nii. Ja sedasi juhtus täpselt ka antud supiga. Viimase valmistamine oli tingitud ka vajadusest enne suvepuhkusele sõitmist külmkapp veel sinna seisma jäänud võimalikest riknevatest toiduainetest tühjaks teha. Nii saigi kõik kapist leiduv potti podisema pistetud ja takkapihta supiks püreestatud. Ja seda, mis välja tuli, ei oleks osanud me keegi oodata. Tõesõna, supitaldrikusse sai tõstetud üks paremaid püreesuppe, mida ma iial söönud olen. Ilma liialdamata. Ja lisaks kiirgas ka supp veel nõnda kaunilt ja kuldkollaselt!

Koguseid päris täpselt ilmselgelt kirja ei pannud ja nüüdki kriban mälusopist sobratud killukeste põhjal asja siia üles. Aga eks siin olegi tegemist sellise universaalse retseptiga, mida võib vastavalt oma soovidele ja külmkapi sisule kohandada. Aga mainiksin siiski ära, et antud supi puhul mängivad porru ja kapsa olemasolu maitse osas üsna suurt rolli. 

VAJA LÄHEB:

2 kartulit

1-2 porgandit 

1 porru (porru lehti ei kasutanud)

Tükk valgest kapsapeast (nii 200-300g)
Tükike ka suvikõrvitsat

Puljongikuubik

2-3 spl hapukoort

Jahvatatud paprikapulbrit

Vahemere ürte (kasutasin segu basiilikust, oreganost jms.)

Soola, pipart maitsestamiseks

Vett

Esmalt haki kõik komponendid väiksemateks kuubikuteks ning pista potti. Vala peale nii palju vett, et kõik koostisosad oleksid kenasti kaetud, vajadusel võib vett hiljem pisut ka juurde lisada, kui supp tundub liialt paks olevat. Pista hulka ka puljongikuubik ning lase supipõhjal keema tõusta. Lase potil kenasti podiseda, sekka võid lisada ka muid maitseaineid (või tee seda soovi korral hoopis pärast püreestamist). Kui kõik tundub piisavalt pehme olevat, püreesta supp saumiksriga. Sega hulka hapukoor ning maitsesta soola, pipraga. Maitse ja korrigeeri maitset vastavalt soovile. Ja tegelikult peakski kõik olema! 

Serveerimiseks röstisin pannil ilma õlita saiakuubikuid ja puistasin peale kuivatatud peterselli. Lihtne aga nii maitsev!

Istusime pärast järjekordset õpingusessiooni tudengiperega mõnusasti rõdul ning lasime mõtetel pisut tuulduda. Nautisime esimesi kevadisi päikesekiiri, mis nii soojalt põski paitasid ja kirjeldamatul kombel energiat kehasse süstisid. Ja eneselegi märkamata jõudsime jututeemadega möödunud kevade mälestusi heietades ühtäkki grillimise juurde ja sealt edasi ei läinud ilmselgelt enam kaua aega, kui mõnusale grillilt üleskerkivale lõhnale, mahlasele lihale ja värskele hamba all krõmpsuvale salatile süvitsi mõeldes suud pidurdamatult vett jooksid. 

Ja kuna päris grillimiseks tundub olevat veel liiga vara ja rõdu peale vajalikku tavaari vaevalt legaalne vedada oleks, tuli metsikute isude taltsutamiseks kasutusele võtta vastavad alternatiivid gaasipliidi ja panni näol. Ja kuna viitsimisest jääb suure koolitöö rügamise kõrvalt ka õige pisut vajaka, läksime koostisosadele mõeldes ilmselt kõige kergema vastupanu teed. Kuid sellest hoolimata tuli välja midagi õige lihtsat, kuid sealjuures äravahetamiseni sarnaselt maitsvat. Ja lihtsaid asju tuleb ometi jagada, sest kellel seda aega nüüd üleliia antud hetkel käes on, või mis?

Antud mahlane jogurtimarinaadis kana meenutab maitsemeeli mõnusalt ärritades niivõrd palju suve kui veel mingi asi seda teha võiks. Ehk võib isegi väita, et minu mõtted on nüüd talvest ikka eriti võõrdunud ning nüüd keerlevad seal vaid pildid rohelisest murust, sõprade naerust, sumedast päikesepaistest ja soojast tuulest, mis juustes keerleb...aeh.

Kuid nüüd retsepti juurde, millest jätkub kindlasti vähemalt kolmele näljasele. :)

VAJA LÄHEB:

2 keskmist või sellest suuremat kanafilee tükki

180g kreeka jogurtit

pool väiksemast sibulast

2 küüslauguküünt

Soola ja pipart maitsestamiseks

Esmalt lõika kana suupärasteks ning sobivateks tükkideks. Puhasta ning haki peeneks sibul ja küüslauk. Aseta kana (pealtsuletavasse) kaussi, vala sinna peale kreeka jogurt, eelnevalt hakitud sibul ja küüslauk. Maitsesta julgelt soola ja pipraga. Sega kõik omavahel läbi ning jäta seisma. Kui pole aega kaua oodata, et maitsed imenduksid, jäta kana marineerima toatemperatuurile. Poolest tunnist peaks väga kiiretel juhtudel täiesti piisama, kuid kindlasti tasub siinkohal ootamine end ära, sest mida aeg edasi, seda intensiivsemaks maitse muutub. Samal ajal võid kõrvale serveerimiseks valmistada mõnusalt kerge salati just nendest komponentidest, mis käepärast on või mis endale kõige enam maitsevad. Kui kana piisavalt seisnud, kuumuta pannil pisut õli ning prae aeg-ajal kaane all hoides kanafileetükke seni, kuni nad on mõnusalt kuldpruunid. Selleks, et kana ära ei kõrbeks ning kindlasti läbi küpseks, võid temperatuuri vahel madalamaks keerata, eriti algushetkedel, mil jogurt veel vedel ning ei ole ära "aurustunud". 

Peale puistasin veel õige pisut basiilikut ja mekkis imehästi! 

Ja nii lihtne see ongi. :)