Vahepeal juhtub kohe nii olema, et kõige paremad asjad juhtuvad meiega täiesti juhuslikult. Ilma mingisuguse suurema planeerimise või vaevata - ühtäkki lihtsalt ongi nii. Ja sedasi juhtus täpselt ka antud supiga. Viimase valmistamine oli tingitud ka vajadusest enne suvepuhkusele sõitmist külmkapp veel sinna seisma jäänud võimalikest riknevatest toiduainetest tühjaks teha. Nii saigi kõik kapist leiduv potti podisema pistetud ja takkapihta supiks püreestatud. Ja seda, mis välja tuli, ei oleks osanud me keegi oodata. Tõesõna, supitaldrikusse sai tõstetud üks paremaid püreesuppe, mida ma iial söönud olen. Ilma liialdamata. Ja lisaks kiirgas ka supp veel nõnda kaunilt ja kuldkollaselt!

Koguseid päris täpselt ilmselgelt kirja ei pannud ja nüüdki kriban mälusopist sobratud killukeste põhjal asja siia üles. Aga eks siin olegi tegemist sellise universaalse retseptiga, mida võib vastavalt oma soovidele ja külmkapi sisule kohandada. Aga mainiksin siiski ära, et antud supi puhul mängivad porru ja kapsa olemasolu maitse osas üsna suurt rolli. 

VAJA LÄHEB:

2 kartulit

1-2 porgandit 

1 porru (porru lehti ei kasutanud)

Tükk valgest kapsapeast (nii 200-300g)
Tükike ka suvikõrvitsat

Puljongikuubik

2-3 spl hapukoort

Jahvatatud paprikapulbrit

Vahemere ürte (kasutasin segu basiilikust, oreganost jms.)

Soola, pipart maitsestamiseks

Vett

Esmalt haki kõik komponendid väiksemateks kuubikuteks ning pista potti. Vala peale nii palju vett, et kõik koostisosad oleksid kenasti kaetud, vajadusel võib vett hiljem pisut ka juurde lisada, kui supp tundub liialt paks olevat. Pista hulka ka puljongikuubik ning lase supipõhjal keema tõusta. Lase potil kenasti podiseda, sekka võid lisada ka muid maitseaineid (või tee seda soovi korral hoopis pärast püreestamist). Kui kõik tundub piisavalt pehme olevat, püreesta supp saumiksriga. Sega hulka hapukoor ning maitsesta soola, pipraga. Maitse ja korrigeeri maitset vastavalt soovile. Ja tegelikult peakski kõik olema! 

Serveerimiseks röstisin pannil ilma õlita saiakuubikuid ja puistasin peale kuivatatud peterselli. Lihtne aga nii maitsev!

Vahepeal maitsevad need traditsioonilisemad asjad lihtsalt kõige paremini. Kuidagi nõnda koduselt ja soojalt, just kui viies mingisse kindlasse momenti, mis nostalgiaudusse on mattunud ja enda käed õrnalt ümber seob. Ühel õhtupoolikul hakkaski mind taoliselt kummitama idee mõnusalt soojast kapsapirukast. Sellest päris õigest, mis ikka üsna kohupiimasele põhjale on küpsetatud (kunagi küpsetasin midagi taolist). Mmm...Ja sedasi jätkusid mõttetalgud pirukateemal üsna mitu päeva, kuni viimaks ahju sooja panin ja küpsetamisega peale hakkasin.

Kuna siinpool lahte seda õiget teralist kohupiima väga lihtsalt leida ei ole (lähim võimalus on teisel pool linna asuv Eesti pood, kus ühe paki eest pea kolmekordset hinda küsitakse) otsustasin kapi sisu silmitsedes katsetada pirukat kartuli-muretaigna põhjale. Viimast olen pirukapõhjana kasutanud päris tihti ning tegemist on ääretult mõnusa alternatiiviga traditsioonilisele mure-, leht- või pärmitaigna põhjale. Annab pirukale juurde maitsva kergelt värskete pruunistatud kartulite hõngu. Sobib imehästi kergelt magusavõitu kapsa ning pirukaga, mis täidisena pirukapinnal troonivad. 

Kogustest peaks jätkuma suurema plaaditäie piruka jaoks.

VAJA LÄHEB:

Põhi:

Umbes 200g nisujahu

150g võid

200-250g keedetud kartulit

2 sl külma vett

0,5tl soola

Täidis:

Oliiviõli

1-2 sibulat (minu puhul on ilmselt nii, et mida rohkem, seda uhkem!)

2 küüslauguküünt

Umbes 1-1,5 kg kapsast

3 suuremat porgandit

100-150ml vett

Soola, musta pipart

200 ml piima või koort (mina kasutasin siin müüdavat 7% koort)

1 muna

Esmalt tee valmis põhi. Selleks sega jahu ja pool teelusikat soola, lisa riivitud mahajahtunud keedukartul ning või (võid eelnevalt tükkideks lõigata, siis lihtsam omavahel segada). Taina võid näppude vahel ühtlaseks massiks vormida või soovi korral köögikombainis segada. Lisa juurde vesi ning suru tainas käte vahel palliks, seejärel pista see toidukilesse mässituna vähemalt pooleks tunniks külmkappi seisma.

Samal ajal võid valmistada täidise. Eeltööna puhasta ja haki sibul ja küüslauk, riivi porgand ja lõika peenemateks viiludeks/tükkideks kapsas. Võta kas paksema põhjaga suurem pott või kui juhtub käepärast olema vokkpann ning kuumuta selles õli. Lisa esmalt hakitud sibulad, prae umbes minutijagu ja seejärel lisa hulka ka küüslauk. Seejärel lisa hulka riivitud porgand ja kapsas. Prae aeg-ajalt segades umbes 15-20 minutit, kuni mass on kergelt kuldse jume külge saanud. Seejärel vala peale vesi, lisa hulka soola ja pipart ning kata pott või pann kaanega. Hauta keskmisel kuumusel umbes veerand tundi, kuni on näha, et kapsas on muutumas pehmemaks.

Samal ajal võid valmis segada piima/koore-munasegu.

Kui eeltöö tehtud ja täidis valmis, võta külmkapist tainas ning suru see ühtlase kihina käte abil küpsetuspaberiga kaetud küpsetuspannile. Seejärel vala peale täidis ja jaota see samuti ühtlaselt laiali. Seejärel vala peale piima/koore-munasegu ning pista ahju. Küpseta 200 kraadi juures umbes 30-35 minutit, vajadusel pisut kauem, kuni pirukas on muutunud mõnusalt kuldpruuniks.

Soovi korral võid põhja 10 minutit ka eelküpsetada. Selleks tee kindlasti siis eelnevalt põhja sisse kahvliga mõned torked.

Enne söömist lase pirukal pisut maha jahtuda ja taheneda. Seejärel lase heal maitsta! :)

Vahepeal lihtsalt tahaks süüa midagi niivõrd kodust, millele mõtleminegi juba hinge mõnusa soojusega täidab. Midagi sellist, millele aegade jooksul mingi omamoodi vanaemalik ning traditsiooniline hõng end külge on pookinud. Kuna ühtäkki juhtus kodus üheaegselt leiduma nii kapsast, kohupiima ja muid koostisosi, mida ülal kujutatud mõnusa kapsapiruka küpsetamiseks vaja läheb, otsustasin valmistamise pärast pikka edasilükkamist viimaks ette võtta. Tunnistan ausalt, et esialgu tundus, et antud pirukas meenutab maitselt pigem sellist tüüpilist kapsahautist, kuid küpsetist maitstes pidin positiivselt üllatuma, sest hautisest jäi see ikka väga kaugele. Mõnus vaheldus igasugustele lihatoitudele, mille imeilus kuldkollane värv pimedas Eestimaa õhtus meele lihtsalt rõõmsaks muudab. Ja need, kes lihata sugugi ei saa, võivad pirukasse natuke ka hakkliha lisada, et maitse pisut "mehisem" saaks. 

Originaalretsept on pärit Toidutarest ning kogusest peaks jätkuma suure plaaditäie piruka küpsetamiseks.

VAJA LÄHEB:

Põhi:

250g võid

300g tavalist maitsestamata kohupiima või Ricotta kohupiima (mina kasutasin just viimast) 

5.25dl jahu (mina kasutasin 3dl tavalist nisujahu ja ülejäänud osana lisasin rukkijahu)

0.5tl soola, 1tl suhkurt

Täidis:

1-1,5kg valget peakapsast (mina kasutasin umbkaudu 1kg ja täidis tuli täpselt õige paksusega. Kes on aga eriti suur kapsasõber, võib julgelt rohkem lisada)

1 keskmine porgand

1tl suhkurt, 1tl soola, hakitud aedtilli

200g riivjuustu

200g hapukoort

4 muna

Esiteks tee valmis piruka põhi. Selleks sega või sõtku omavahel segamini toasoe või, kohupiim, jahu, sool ja suhkur ning pane see mõneks ajaks külma seisma. Seni haki kapsas peeneks ning hauta vähese veega potis poolpehmeks. Kui kapsas tundub valmis olevat, nõruta see sõelal. Riivi peene riiviga sekka ka porgand, mis annab pirukale mõnusa meki ja ilusa värvi, ja maitsesta segu soola, suhkru ja aedtilliga. Seejärel kata ahjuvorm küpsetuspaberiga ning suru tainas vormi äärtele ja põhja. Vala kapsasegu põhjale ning jaota see võrdselt laiali, peale puista riivitud juust. Katte jaoks sega omavahel hapukoor ning munad ja vala see ühtlaselt pirukale. Küpseta seda ahjus 200 kraadi juures umbes 20 minutit, kuni see omandab imeilusa kuldse jume.