Viimase paari kuu jooksul on söögitegemine sootuks unustusse langenud. Eksamid, ühe kooliga lõpparve tegemine ning sealjuures juba otsapidi töörutiini murdmine tegid siinkohal oma töö. Ja nähes, kuidas teised tuntud hobikokad, kellest võib uhkusega eeskuju võtta, siin ja sealpool ilma aina uusi postitusi valmis vorbivad, tahtis pea häbist aina sügavamale ja sügavamale liiva alla peitu pugeda. Ja siin ma siis nüüd olen - üritan häbiväärselt tähelepanuta jäänud pisukest toidublogikest viimasega üle külvata. 

Kuid eks elus kipub asjadega ikka nii olema, et kõigele on ette määratud oma aeg ja koht ning ega sunnitult midagi head asjadest enamasti ka välja ei kuku. Ja eks nii ole ka toidutegemisega. Eriti, kui töö tõttu viimasega pea igapäevaselt kokku puutud, sest ega naljalt end nii väga rõõmuga pliidi äärde enam ka ei kisu. Samuti on suvetuulte puhumine pannid-potid nurka istuma jätnud. 

Lisaks tuleb oodata õiget tunnet, tahet ning ideed. Ja aega peab ka olema. Viimane on minu jaoks ehk isegi kõige tähtsam, kuna seda tundub kõige vähem käes olevat. Ja seda, mida on vähe, oskame ka võib-olla rohkem väärtustada, kruttides selle hinda aina kõrgemale ja kaaludes, kuidas vähest ressurssi kõige kasumlikumalt ja meeldivamalt kasutada. Kuid kui ümberringi on suvisele rahule ja vaikusele vastupidiselt vaid kiirus ja kiirus ning ei miskit muud, siis ei klapi asjad jällegi nii, nagu nad peaksid. Elu!

Kuid täna puges hinge õige tahe koos sooja tundega, üks ideeraas puhkes samuti õrna inspiratsioonituulega pähe lenneldes õide ning viimaks oli ka aega. Lisaks sellele pistis köögis pea potikaane alla ka külaline, kes ootas, et kõhu täis saaks. Ja nii saigi üle pika aja midagi uuemat ja senisest suvisest menüüst, mis koosnes tõepoolest väga tavalistest asjadest, pisut teistsugusemat kokku segatud. Õnneks kukkus välja lausa imemaitsev! Ilma grammigi liha sisaldamata! 

Lihtne, kõhule kerge ja maitsemeeltele lausa õnnistuseks. Ja suvefiguuri aitab ka hoida, kui see peaks kellelegi veel korda minema...sest ebaeestlaslik oleks mitte öelda, et suvi ju peaaegu et läbi! 

Kuid siin ta on. Maitsev, võib öelda, et taimetoitlastele mõeldud karri, millelt tulist vinti pisut vähemaks keeratud, kuid sealjuures mõnusat maitset muutmata. 

VAJA LÄHEB:

1 sibul

2-3 küüslauguküünt

pöidlaotsa suurune jupp ingverit

1 suurem tomat ja 400g purk tükeldatud tomateid (või 6 küpset keskmise suurusega tomatit)

2 tl jahvatatud köömneid

2 tl jahvatatud koriandrit

Näpuotsaga tšillihelbeid või tunde järgi tšillimaitseainet

Lusikaotsaga pisut maisitärklist või jahu (kui tahad, et kastmemass pisut paksem oleks)

4 supilusikat punaseid läätsesid

Purk kookospiima

Pool keskmise suurusega brokolist, sagaratena 

Pisut lillkapsast, samuti sagaratena

Purk (400g) kikerherneid (kui neid pole, võib asendada valgete ubadega)

Spinatilehti (50-100g, tunde ja maitse järgi lisada)

Soola, pipart ja pisut ka suhkurt maitsestamiseks

Poole sidruni mahl (võib ära jätta)

Serveerimiseks võid kõrvale keeta riisi. Kui soovid pisut toekamat rooga, lisa hulka kanaliha. Kes riisi ei armasta, võib kastme sisse lõikuda ka värsket kartulit!

Esmalt haki puhasta ja haki ühte küüslauk, sibul, terve tomat (kui kasutad vaid terveid tomateid siis lisa tükeldatult kõik siia. Konserveeritud tomateid kasutades võid need ka lisada, kui on soovi) ning ingver. Seejärel püreesta kõik nuimiksri või köögikombainiga mõnusalt ühtlaseks massiks. Kellel viimased seadmed kodus puuduvad, võivad selle sammu lihtsalt vahele jätta ning kõik eelpool toodud komponendid ühtlaselt peeneks hakkida. Seejärel kuumuta pannil või pakspõhjalises potis õli, lisa püree, vürtsid (koriander, köömned, tšilli) ja kuumuta umbkaudu paar minutit. Lisa seejärel läätsed ja kookospiim. Üsna pea võid hulka lisada ka brokoli ja lillkapsa, et kõik kenast läbi küpseks. Vajadusel lisa juurde pisut vett või siis maisitärklist, kui mass siis kas vastavalt väga paksuks või vedelaks jääb. Kui läätsed on nähtavalt suuremaks paisunud ja tunduvad valmis olevat ning brokoli ja lillkapsas ka enam-vähem krõmpsud, võid juurde valada kikerherned ja spinatilehed. Kui on soovi, pigista sisse ka poole sidruni mahl. Sega kõik omavahel kenasti läbi, kuumuta pisut ning seejärel maitsesta. 

Kõige parem serveerituna koheselt, kuid maitseb imehästi ka hiljem ülessoojendatult. Kuid vaevalt seda kauaks jätkub. :) 

Head kokkamist! 

Originaalretsept, mille võtsin enda retsepti kokku pandes ja kohaldades aluseks, on pärit SIIT.

VAJA LÄHEB:

2 spl õli (soovitatavalt oliivi- või seesamiõli, kuid sobib tegemiseks ka tavaline toiduõli)

300-400 g kana- või broilerifileed

1 punane sibul

2 küüslauguküünt

1 punane ja 1 kollane paprika

1 porgand

Pöidlasuurune tükk ingverit

400ml kookospiima

1tl punast karripastat (kellele meeldib tõsiselt tuline toit, võib seda ka 2 tl lisada, samuti tuleks tähele panna, et erinevad karripastad on erineva tugevusega, seega pigem enne vähem panna ning hiljem vajadusel juurde lisada)

1 tl maisitärklist

1-2 tl kalakastet, võib vabalt asendada ka sojakastmega

1 tl koriandrit (ise kasutasin kuivatatud versiooni)

Soola, suhkurt, pipart

1 laimi mahl

1-1,5tl peeneks hakitud pähkleid (neid viskasin katsetuseks sisse ning jäi mulje, nagu oleksid need justkui ära sulanud!)

Esmalt soovitan ära puhastada ja valmis hakkida kõik antud tööd nõudvad koostisosad, muudab hilisema osa palju lihtsamaks. Paprikast ja porgandist lõika suurpärased ning üsna peened viilud, küüslauk ja ingver haki peeneks, sibul ning samuti kana keskmise suurusega kuubikuteks. Kui hakkimistöö on tehtud, kuumuta pannil või (paksupõhjalises) potis (mina tegin potis, mugavam hiljem kõik kokku segada) õli ning viska esmalt sisse sibul ja küüslauk, kuumuta veidi ning seejärel lisa hulka kana. Mõned minutid hiljem lisa hulka ka paprika, porgand ja kõige viimasena ingver. Sel ajal, kui kana koos juurviljadega pisut pruunistub, sega eraldi kausis kokku kookospiim, karripasta, maisitärklis, kala-või sojakaste ning maitsesta see koriandri, soola, suhkru ja pipraga. Kui kana on kenasti pruunistunud või tundub piisavalt küpse olevat, kalla kaussi segatud kaste potti. Sega kõik omavahel kenasti segamini, kuumuta natuke ning pigista juurde ühe laimi mahl. Lase kastmel umbes minut aega keeda, maitse ning vajadusel lisa juurde maitseaineid (siin pean just suhkurt silmas, kuna lisasin isegi 1tl suhkrut, mis ajas maitse ideaalselt tasakaalu!). 

Täna serveerisin kõrvale pruuni riisi. Ideaalselt sobiks muidugi juurde jasmiini- või kookosriis. Samuti peaksin ka ära mainima, et täna tegin kastme kookospiima lahjema versiooniga, järgmisel korral katsetan kindlasti tavalise kookospiimaga, mis on oma konsistentsilt pisut paksem ja ilmselt ka maitselt veelgi külluslikum.