Millegipärast olin täiesti kindel, et olin antud pastaretsepti juba ammuilma siia postitanud, aga võta näpust! Kuid jagamist antud retsept kohe kindlasti väärib. Feta muudab pastakastme mõnusalt ning fetale omaselt kreemjaks, spinat lisab värvi ning tervisliku nüansi ja paprika mõnusa mahlase ning magusapoolse külje.

Imelihtne valmistada ning maha jahtudes ja pisut seistes muutub veelgi maitsvamaks! Antud kogusest peaksid vähemalt kaks näljast kenasti söönuks saama!

VAJA LÄHEB:
200 g pastat
1 sibul
3 küüslauguküünt
1 spl jahu
150ml piima
100 g feta juustu
Pool/terve paprika (oleneb, kui palju tahad lisada!)
100 g spinatit (mina kasutasin Rimis müügil olevaid külmutatud spinati kettaid)

Keeda pasta vastavalt paki instruktsioonidele kenasti al dente. Mina kasutasin farfallesid ehk kõnekeeli lipsukesi.

Pastakastme jaoks kuumuta pannil esmalt pisut õli, lisa hulka puhastatud ja peeneks lõigutud sibul, pruunista seda kergelt mõned minutid. Lisa hulka ka hakitud küüslauk. Kuumuta, kuni sibul on muutunud kergelt klaasjaks ja küüslauk muutunud kuldseks. Seejärel lisa pannile supilusikas jahu, kuumuta viivuks, nii poole minuti jagu, sujuvalt segades. Lisa sekka piim ja eemalda pann seniks, kuni valmistad juustu ning spinatit ette ja hakid paprikat, tulelt. Seejärel lisa viimased kastmesse, kuumuta uuesti ja sega kõik omavahel läbi, kuni juust (külmutatud spinati korral ka see) hakkab vaikselt sulama.  Sega hulka ka pasta ning lase mõni hetk tõmmata, et maitsed saaksid kenasti seguneda ja pasta sisse imbuda. Ja ongi valmis!

Mõni päev on teistest mingitel asjaoludel kümneid kordi ilusam. Vahel on taevas täpselt õiget sinakat tooni, teinekord paistab päike aknast ärgates silmi avades täpselt õige nurga alt sisse ning paitab ümbritsevat pimestamata mõnusalt nahka. Ja mõnikord langevad meeleolu, motivatsioon ja ilm kirjeldamatult hästi puslekombel kokku, viies meid omamoodi täiuslikkuseni, mis ka kõige hallima päeva särama paneb.

Teisisõnu võib öelda, et sain viimaks otepäälasele kombepäraselt suusad alla. Viimane kord jääb mälus sobrades pea pooleteise aasta taha, kui gümnaasiumis kehalise tunnis Tehvandi radadel paar korda nädalas ringi sai vuratud. Kuigi peab mainima, et vorm kui selline ning tahe on tollasega võrreldes ikka kordades edasi arenenud. Nii ma siis nautisingi ümbritsevat imelist loodust ning pärast mõnusat rännakut olin koju jõudes näljasem kui hunt, mistõttu oli see mõnus seenepirukas suurem kosutus kui kõik muud kokku, sest olgem ausad - nälg on siiski kõige parem kokku...

Antud pirukat, nagu ka teisi toite, mida siin leida võib, on imelihtne valmistada ning ei võta absoluutselt kaua aega, mistõttu kannatab seda teha ka siis, kui keha pärast suuremat koormust näljast nõrkemas on...Sobib ka nendele, kes kõige suuremad seenesõbrad just pole, kuna need ei jää siin sugugi domineerima.
Inspiratsiooni leidsin Toidutarest.

VAJA LÄHEB:
300g jahu (mina kasutasin 200g nisujahu, millele lisasin juurde 100g täistera rukkijahu. Andis juurde mõnusa maitse ning pisikese annuse ka tervislikkust!)
1tl küpsetuspublrit
100g võid
2-3spl külma vett

Täidise jaoks:
Võid
1 sibul
2 küüslauguküünt
150-200g seeni (mina kasutasin šampinjone)
1 punane paprika
1 muna
2dl kohvikoort
100-150g riivjuustu
Soola, sidrunipipart
Kuivatatud peterselli

Esmalt valmista pirukataigen. Selleks näpi omavahel ühtlaseks küpsetuspublbriga eelnevalt läbisegatud jahu ja või, lisa juurde vesi. Täidise kompnentide hakkimise ajaks võid taina seniks külma panna.Kui hakkimistöö valmis, võta tainas külmkapist ning suru see (lahtikäiva) vormi põhja ja äärtele, tee kahvliga augud sisse ja eelküpseta 10 minutit 200 kraadi juures. Samal ajal, kui põhi küpseb, kuumuta pannil või ning pruunista selles kuubikuteks hakitud sibul, mõne hetke pärast lisa juurde küüslauk ning seejärel seened. Prae mõned minutid ning lisa juurde paprika. Sega omavahel muna, kohvikoor ja riivjuust. Saadud segu maitsesta soola ja sidrunipipraga, lisa hulka ka kuivatatud petersell.
Kui põhi 10 minutit ahjus olnud, võta see ahjust välja, lisa esmalt põhjale ning jaota laiali seene-paprika-sibula mass. Seejärel vala peale riivjuustu, muna ja kohvikoore segu. Vaata, et pirukas oleks ühtlaselt kaetud ning pista see uuesti ahju. Küpseta veel umbkaudu 30 minutit, kuni pirukas on tahenenud ja pealt kena ja kuldpruun.

Selle momendi nimel, mil erinevad lõhnad ning seeläbi maitsemeeltel lausa tuntavad maitsed kokku saades plahvatuslikult mööda kööki laiali levivad, olen ma nõus ka kõige kummalisemaid asju eksperimendi korras katsetama. Kuid vahel on selleks vaja õige pisut aega, väikest nimekirja kõige lihtsamate koostisainetega ning võib-olla ka tükikest julgust, et teekond imelisuseni ette võtta. Ja vahel on selleks vaja ka maitsemeelt, mis mõnusat tulisust välja kannataks, kohati lausa ootaks, sest antud taipärase punase kanakarri puhul imeline kombinatsioon kookospiima mahedusest ja karri teravusest just sellist maitsvat seiklust pakubki. Taaskord üks nendest roogadest, kus idee valmistamisest tegelikkusega võrreldes kordades keerulisemana näib. Aga nagu ikka, peitub ka selle roa lihtsuses selle võlu.