Selle aasta suvi möödus küll linnutiivul. Ilmselt läks asi nõnda juba seetõttu, et sai ise ilmatuma palju liikvel oldud, kuid midagi taolist poleks küll osanud oodata. Eks ta nii ole, et kogu aeg on kiirus, kiirus, ei muud. Möödunud aja jooksul sai kultuuri kogetud igasugustest nurkadest ning ega see toidu omagi puutumata jäänud. Palju sai ka katsetatud, kuid mingil põhjusel polnud suuremat tahtmist asjade jäädvustamisega jännata. Vahel tuleb asjadest ka puhata. Natukeseks eemale minna, et siis suure hurraaga tagasi tulla ja mõista, et ohhoo, see kõik pakub mulle jätkuvalt ilmatumalt suurt rõõmu.

Eks sügis ole ikka tavaliselt uute asjade alguseks. Ei ole vahet, kas algus on tekitatud iseenda või muuda ümbritsevate faktorite poolt, kuid juba mõtteline puhta lehe keeramine toimib omamoodi hingepuhastusena. Ja eile, kui juhtusin üle saja aasta taas Pinteresti meelevalda ja seal kõiki neid tuhandeid kauneid fotosid erinevatest roogadest nägema sattusin, tekkis hinge küll selline naljakas, kuid ülemäära õnnelik tunne, et näed, see ongi see, mis hinge päris soojaks kütab. 

Ja nüüd olengi otsustanud enda selle aasta "sügishooaja" alguse puhul tähistamiseks siia postitada ühe eriti maitsva koogi retsepti. Siiani pole ma olnud eriti suur küpsetaja, aga sel suvel sai nii mõndagi erinevate sündmuste tarbeks kokku klopitud. Kuid see mõnus kreemjas šokolaadikook troonib nüüd küll seniste küpsetiste edetabelis esikohal, kuna nõnda head kooki pole ma ilmselt väga kaua söönud. Kook pole ei liiga magus ega tundus eriliselt rammus olevat, lisaks annab marjade (siinkohal siis maasikate) mahlasus mõnusat värskust juurde. Ma tõesti ei oskaks vähemalt enda jaoks paremat kombinatsiooni välja mõelda, kui on toorjuust, šokolaad ja maasikad. 

Kaunist sügise ja kõigi uute ning vahvate asjade algust meile kõigile! 

VAJA LÄHEB:

Põhja jaoks:

Umbes 150g Digestive küpsiseid

75g võid

Antud kogusest saab kenasti ära täita 24cm koogivormi 

Täidise jaoks:

400-500 g toorjuustu (tõsta juba eelnevalt toatemperatuurile seisma, samuti munad)

2 muna

2sl suhkurt 

100g tumedat šokolaadi

100g piimašokolaadi

140ml hapukoort (ilmselt sobib ka maitsestamata jogurt)

1tl rummi (mina kasutasin tegelikult hoopis Vana Tallinnat)

Kaunistamiseks maasikaid, vaarikaid või muid marju vastavalt soovile! 

Esmalt purusta põhja jaoks küpsised ning sega eelnevalt sulatatud võiga ühtlaseks massiks. Suru segu lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtele. 

Täidise jaoks sega toorjuust ja suhkur omavahel. Seejärel klopi teises kausis lahti munad ning sega need toorjuustusegule. Sulata šokolaad ning lase sel veidi jahtuda.  Lisa sulašokolaadile hapukoor ja rumm, sega omavahel ning vala see siis toorjuusutusegu hulka. Seda täidis läbi ja vala küpsisepõhjale. Aja lusikaga kenasti ühtlaselt täidis laiali ja küpseta siis 180 kraadi juures umbes 30 minutit. Lülita seejärel ahi välja ja lase koogil kinnise uksega umbes tunnike järelküpseda. Seejärel võta kook ahjust välja, lase maha jahtuda ja pane vähemalt kaheks tunniks külmkappi. Mida kauem kook muidugi külmas eelnevalt seisab, seda parem. Mingi hetk võib koogi siis ka kenasti ära kaunistada. 

Tassikese kange kohviga on see kook lihtsalt imeline! Mm...

Enne, kui aastanumber taaskord harjumatult kiiresti uuega asendub, kuigi harjumusest veel mõnda aega peas mõtetena ning käsikirjas vana end paberile veab,  tuleks vist need tegemised, mis siiani lõpetamata on jäänud, viimaks valmis vormida. Seega panen pildis-sõnas kirja ka need ülejäänud asjad, mis jõulupühade ajal suure rõõmu ja usinusega valmis said meisterdatud. Peamiselt küll mälestuseks, et hiljem toreda tundega hinges meenutada, kuid ehk mõnele teist ka pisikeseks inspiratsiooniks. Sest täpselt niimoodi mina tahtmist ja soovi tundide kaupa köögis sehkendada leidsingi. 

Toreda sildi-idee moosipurkide külge põimimiseks sain sellest suurepärasest blogist. 

Esmalt siis jõuluhõnguliselt krõbedad kaeraküpsised ja esmakordselt keedetud kaneeline õunamoos.

Kuigi tuleb tunnistada, et piparkookidele jõuluajal vaevalt vastast leidub, kuid seda enam ootavad maitsemeeled viimaks, pärast suurt ning kohati igavikku meenutavat krõbistamist, vaheldust, mis magusaisu auravalt sooja tee-, piima- või kohvitassi kõrval ära võtaks. Ja minu jaoks pole ausalt mitte midagi paremat kui mõnusalt krõbedad kaeraküpsised, mille puhul saab nende magusust ja sisu täpselt soovidele vastavalt reguleerida, kord ühte-, kord teistmoodi. Ja pealegi, maitsest saab siiski omaenda tehtud asjade puhul hoopis teistmoodi aru. Inspiratsiooni sain siit.

Küpsiste tegemiseks läheb vaja: 

200g võid

2dl suhkurt

4dl jahu

3 dl kaerahelbeid (jahvatasin kohviveskis peeneks jahuks, võib kasutada ka muid helbeid, nt neljaviljahelbeid)

1 tl küpsetuspulbrit

1dl kookoshelbeid

1tl kaneeli

Soovi korral võib lisada ka kuivatatud jõhvikaid või suurematele magusasõprade meeleheaks šokolaaditükke. 

Vahusta pehme, st varasemalt pisut külmkapist välja seisma jäetud või suhkruga ning klopi juurde muna. Sega omavahel kuivained (jahu, kaerahelbed, küpsetuspulber, kookoshelbed ja kaneel) ning lisa ülejäänud massile. Küpsiste valmistamiseks võta osa tainast, veereta sõrmede vahel palliks ning seejärel suru peopesaga laiaks. Küpsised kerkivad üsna hästi, mistõttu tuleks küpsetuspaberiga kaetud plaadil nende vahele kenad vahed jätta. Küpseta 200 kraadi juures umbes 10-12 minutit või kuni küpsised muutvad kenasti kuldpruuniks! Ahjust väljavõttes on nad pisut pehmed, millest ei tasu end lasta häirida, maha jahtudes muutuvad nad kenasti hamba all krõbisevaks! 

Õunamoosi polnud ma varasemalt ise iialgi keetnud. Tegelikult on lood nii ka kõigi teiste moosidega, kuna moosi keetmise puhul on minu tööots piirdunud siiani vaid koorimis-lõikumis-puhastamisosakonnas. Seega oli rõõm katsetada seda suurem, kuna sai päriselt kõige ikkagi ise teha. Ja tulemus oli üllatavalt hea (moos sai isa, kes siiani meie peres õunamoosi kokku keedab, heakskiidu, jee!), mistõttu teen seda tulevikus kindlasti veelgi julgemalt. Sest ma ei ole siiani tõepoolest kohanud inimest, kes omatehtud moosi kunagi poes müüdavale eelistaks. Ja mõnusad pannkoogid õunamoosiga ei ole siiski minu jaoks asendusmaterjali leidnud - ideaalne äratus pühapäevahommikutesse! Aga moosist lähemalt:

Koguseid saab igaüks vastavalt enda õuntekogusele reguleerida. 

1-2 kg õunu

2 dl vett

300-400g suhkurt (igaüks vastavalt oma maitsele! Kes armastab magusamat moosi, see lisagu rohkem suhkurt)

Tunde järgi kaneeli 

Lisaks lisasin sisse ka natuke tšillipulbrit

Nendele, kes tahavad tõelist jõulumaitset moosile lisada, võivad kasutada kaneeli jms asemel piparkoogimaitseainet. 

Esmalt pese (soovi korral koori) õunad, lõika nad neljaks ja eemalda südamikud. Mina lõikusin õunad veel pisut peenemateks tükkideks ning seejärel viskasin potti. Kalla peale vesi ning kuumuta tasasel tulel (umbkaudu 10-15min), kuni õunad muutuvad pehmemaks. Lisa suhkur ning maitseained ning kuumuta veel (15 min), kuni õunad muutuvad täiesti pehmeteks ning läbipaistvateks. Selleks, et saada ühtlane mass, mida purki pista, püreestasin moosi veel nuimiksriga. Tõsta moos puhastesse purkidesse ning kaaneta koheselt. Ja ongi valmis!

Ja viimaks minu tõelised lemmikud: doominotrühvlid. 

Imelihtne valmistada, kuid viivad igal šokolaadisõbral keele tõeliselt alla. Voolimine ning šokolaadiglasuuriga katmine võtab küll aega, kuid tulemus on seda rohkem väärt. Lisaks võib trühvlite sisse panna nii kivideta kirsse kui pähkleid. Imelised kaloripommid, tõesõna!

Koguseid saab taas vastavalt vajadusele reguleerida. Kuna sel korral valmistasin terve kandikutäie, olid kogused ka üsna suured. 

Vaja läheb:

2 karpi Domino küpsiseid

250g toorjuustu

100g tumedat šokolaadi

Kookoshelbeid

Esmalt immuta küpsised vähese veega ning lase neil pisut seista. Seejärel purusta näppude vahel (või köögikombainis) peeneks ning ühtlaseks massiks. Sega omavahel toorjuustuga ning jäta kappi mõneks ajaks (soovitatavalt vähemalt tunniks) seisma. Pallide vormimise ajal on soovitatav võtta osa massist ning ülejäänud seniks tagasi külma panna. Lisaks on abiks kummikinnaste olemasolu: ei määri käsi ning mass ei jää   näppude külge ebamugavalt kinni. Trühvlite tegemiseks võta osa küpsise ja toorjustu segust ning veereta käte vahel palliks. Kui kasutad lisaks ka näiteks kirsse (varasemalt olen kasutanud ise kivideta kompotikirrse) või pähkleid, moodusta näppudele lapik ratas, aseta kirss/pähkel selle keskele ning seejärel suru  ääreosad ühte koondades ühtlaseks palliks. Pisut raskem on, kuid täiesti tehtav. Kui pallid valmis, tuleks sulatada šokolaad (veevannil oleks seda soovitatav teha, kuid omast kogemusest tean, et mikrolaineahjus järk-järgult sulatamine kõlbab ka!). Võta suurem supilusikas ning tõsta sellele kausist sulatatud šokolaadi, veereta palli ettevaatlikult lusikal, et kogu pall kaetud saaks ning aseta kas trühvlirosettidesse või toidukilega/fooliumiga kaetud alusele. Puista peale kookoshelbeid. Pista külmkappi ning lase mõned tunnid vähemalt seista. 

Mäletan veel niivõrd selgelt seda mõne aasta tagust kena suveõhtut, mil mu nina ette lükati taldrik ühe imeliselt lõhnava ning veelgi imelisemalt maitsvama koogitükiga. Õhtu, mil tollal minu jaoks veel üsna tundmatu ning kohati isegi võõramaisena kõlav porgandikook end minu suurte lemmikute hulka sisse seadis. Sest nende pehme ning sõna otseses mõttes suussulava tekstuuri ja mõnusa meki, mis igale magusa- ja koogisõbrale väga mokka mööda peaks olema, kõrval võibki ainsaks miinuseks pidada koogi alatut oskust panna meid esmapilgul uskuma, et tegu ääretult tervisliku küpsetisega, mida ta ju kohe kaugeltki tegelikult pole. Kuid olen kindel, et oleme kõik nõus tagajärgedega leppima, sest maitseelamuse nimel võib ju end ohverdada.

Kuigi pean tunnistama, et antud kergelt šokolaadise porgandikoogi küpsetamisest on tegelikult möödas juba õige mitu päeva, tunnen selle maitset enda suus siiani. Ja mida rohkem sellele mõelda, seda rohkem suu vett täis ka valgub ning teadagi ei ole see sellistel kellaaegadel teps mitte õige asi juhtuma. Veel võiks lisada, et vähendasin originaalretseptis kirjas olevat või ning suhkru kogust, kuid sellest hoolimata tuli kook tõsiselt maitsev (glasuur teeb igasuguse võimaliku magusapuudujäägi tasa!), millele andis kinnitust ka selle laualt kadumise kiirus. 

VAJA LÄHEB:

3,5dl jahu

1 dl suhkurt

75-100g võid

3 muna

350g porgandeid

1tl soodat (ise jätsin välja, kuna kodus antud hetkel seda lihtsalt ei leidunud, miskit sellest ei juhtunud)

1tl küpsetuspulbrit

Glasuuri* jaoks:

50 g võid

1dl suhkurt

1 spl kakaod

2 spl hapukoort

*Antud koogi puhul tegin glasuuri mälu järgi tunde järgi komponente kokku lisades, suhkrut panin kindlasti vähem kui 1dl ning ei kasutanud ka seda õiget küpsetamise jaoks mõeldud tumedat kakaod, sellest ka glasuuri hele värvus piltidel. Kuid parima maitseelamuse saavutamiseks võiks kindlasti glasuuri retseptis ettenähtud kogustega valmistada, mina olin sel momendil lihtsalt õige pisut laisk. :)

Esmalt pese, koori ning riivi porgandid peene riiviga. Sulata vahepeal või (mina tegin seda mikrolaineahjus) ning kuni porgandite riivimise lõpetad, lase sulavõil jahtuda. Seejärel sega riivitud porgand ning või omavahel. Sega omavahel jahu, sooda ning küpsetuspulber. Muna vahusta suhkruga mõnusalt kohevaks vahuks, sinna juurde lisa porgandisegu ning viimasena kuivained. Sega segu korralikult omavahel ühtlaseks ning vala võitatud (lahtikäivasse) koogivormi. Küpseta 180 kraadi juures umbes 40 minutit.

Mina kasutasin üsna pisikest südamekujulist küpsetusvormi, mistõttu tuli kook ka tavalisemast kõrgem. 

Kui kook on valmis, võta see ahjust välja ning aseta jahtuma. Seejärel hakka valmistama glasuuri. Selleks sulata või (paksupõhjalises) potis, lisa omavahel segatud suhkur ja kakao ning seejärel hapukoor.Enamasti kasutan segamiseks visplit - mugav ja käepärane. Keeda segu umbes minuti jagu ning lase enne koogile valamist õige pisut ka maha jahtuda.