Pea võimatu on sõnadesse panna seda tunnet, mida imelised värvid, lõhnad ning nende poolt loodavad kooslused minus köögis askeldades tekitada suudavad. Tihtipeale jääb mõistetamatuks, kuidas on võimalik, et midagi niivõrd lihtsat ja elementaarset saab õigesti tegutsedes muutuda mittemillestki ühtäkki millekski, mis naeratuse suule kleebib ja terve maailma kuidagi teistmoodi taktis tiksuma paneb. Ja kui ilu silmade ees pea omamoodi õnnest pöörlema paneb, on maitsed, mis keelepatjadel tantsisklevad vaid lisaboonuseks kogu tervikule...

Ja mulle niivõrd meeldib see, kui palju värve kannab endaga kaasas suvi. Iga päev tundub olevat just kui lõputu vikerkaar, mis üheskoos maitsekombinatsioonidega tavapäraselt rahulikust argipäevast ühtäkki leekides lõõmavaks karnevaliks muutub, kus jagub nii kirge, värvikirevust kui teistmoodi rütmi.

Jah, need värvid. Ja mõni varjund on vahel kohe ilusam kui teine. Ja nii oli antud punaste läätsede püreesupi puhul, kuhu salakavalalt end kerge tšilline vürtsikus ning valged oad peitnud olid. Sest oi neid aroome...imeline. Inspiratsiooni sain siit. 

VAJA LÄHEB:

2 tl köömneid

1 punane tšillikaun või kasutada selle asemel tšillihelbeid, tšillimaitseainet vms, tunde järgi. :) 

1 punane keskmine sibul

140g punaseid läätsesid

850ml (köögivilja)puljongit või vett

400g purk tükeldatud või purustatud tomateid

400g kikerherneid või valgeid ubasid, ise kasutasin viimaseid

Soola, pipart, näpuotsaga suhkurt

Lisaks kasutasin maitsestamiseks veel pisut jahvatatud ingverit ja koriandrit. 

Pane esmalt pann (või mugavuse mõttes paksema põhjaga pott) soojenema ning aseta sellele köömned (kui kasutad tšillihelbeid, siis lisa siinkohal pannile ka need!). Lase neil kergelt röstida, kuni nad hakkavad pannil õige pisut hüplema ja aroom nendest mööda kööki laiali valgub. Seejärel lisa pannile pisut õli ning peeneks hakitud sibul ja kui kasutad tšillikauna, siis lisa peeneks hakituna hulka ka see. Pruunista umbkaudu viis minutit ning siis lisa hulka läätsed, puljong ja purustatud tomatid. Oota, kuni kogu mass läheb keema, ning lase seejärel pisut madalamal kuumusel podiseda, kuni läätsed on muutunud pehmeks. Seejärel peenesta supp nuimiksriga mõnusalt ühtlaseks püreelaadseks massiks, aseta tagasi tulele ja lisa hulka ka valged oad (või mis iganes herneid või ube sa kasutada otsustad!). Kuumuta madalal kuumusel, maitsesta seni soola, pipra ja koriandriga (soovi korral lisa hulka ka pisut ingverit), kuni leiad maitsetele õige tasakaalu. Eriti pean just silmas soola. Ise viskasin sisse veel ka pool teelusikat suhkurt, et see maitsed eriti veel esile kergitaks. 

Ja nii lihtne ongi! 

Soovi korral võib serveerimisel hulka lisada ka teelusikatäie kreeka jogurtit. 

Millegipärast oli soov süüa mõnusalt koorest seenepastat end mu hinge istutanud juba üpris ammu, tuletades end aeg-ajal maitseid täis lainetega meeltel ning piltidena silme ees meelde, kuid pastateoni asi päriselt ei jõudnudki. Eelkõige vist soovi tõttu seda esmalt päris enda tehtud pastast valmistada. Kuna viimane on aga juba viimased paar kuud ülimalt kiirete aegade tõttu tasaselt kunagi suure motivatsioonipuhangu käigus loodud ning tänaseks päevaks üsna pikaks kasvanud to-do-listis sitsinud, ei ole jõudnud ma kummagini, mistõttu on pasta otsast lõpuni isetegemine kahjuks ka praegu veel ootejärjekorras. Kuid loodetavasti tänu kauaoodatud vaheaja saabumisele mitte enam kauaks!

Täna lõi mind suur seenepasta isu aga lõplikult jalust, mil külmkappi piiludes eile ilma igasuguse suurema eesmärgita ostukorvi lisatud šampinjone silmasin ning vanad soovid helikiirusel pinnale ulpima ilmusid. Seetõttu otsustasingi kiiresti ning kodustest vahenditest ühe mõnusa kreemise seenepasta kokku klopsida. Eksperimendi käigus hakkisin sisse ka ühe tšillikauna, mis üle ootuste hästi maitsetega suurepäraselt kombineerus ja kõik tasakaalu lükkas. Ei jäänud sugugi domineerima, vaid andis enda olemasolust õrnalt koorese varjundi näol tunda. Seega on antud vürtsikas seenepasta midagi imekiiret ja -lihtsat, mida külmal ja lumisel argiõhtul nautida! 

VAJA LÄHEB:

300-400g pastat (siinkohal sobib ükskõik, milline pasta: pennedest spagettideni!)

Tükike võid

100-150g šampinjone (Mina kasutasin värskeid - neid sinises karbis, teate ju küll. Konservšampinjonid peaksid samuti sobima! Ning kellel aga mingil imekombel veel sügavkülmas kukeseeni peaks leiduma, sobiksid ka need imehästi kasutusse!)

2-3 küüslauguküünt (üsna keskmise suurusega, kellel aga väga suured küüslauguküüned võiksid vastavalt oma maitsele koguseid vähendada. Mina olen aga eriti suur küüslaugusõber, mistõttu lisan alati võib-olla veidi rohkem kui vaja oleks...hehe)

2 keskmise suurusega tomatit

1 keskmise suurusega punane tšillikaun

250ml kohvikoort

Tunde järgi pastakeeduvett

Soola, pipart

Kuivatatud peterselli

Esmalt võidki pasta juba soolaga maitsestatud ning tilga õliga keevasse vette lisada, kuna samal ajal valmib ka kaste. Seejärel puhasta ning haki peeneks küüslauk, lõika viiludeks või kuubikuteks pestud šampinjonid ning viska pannile, kuhu oled varasemalt sulama pannud tükikese võid. Pruunista mõned minutid ning lisa juurde ka kuubikuteks lõigatud tomat ja peeneks hakitud tšillikaun. Maitsesta soola, pipraga. Seejärel lisasin juurde kohvikoore, langetasin enneaegselt temperatuuri ning lasin kastmel õrnalt korraks keema minna. Seejärel valasin kastmele pisut potist juurde pastakeeduvett ning kurnasin ära pasta, mille seejärel kastmega kokku segasin. Lase hetkeks maitsetel omavahel seguneda. Puistasin peale ka pisut kuivatatud peterselli, mis kogu komplektile mõnusa maitsenüansi juurde andis. Imelihtne, kuid sealjuures tõsiselt maitsev!

Allpool toodud supp on midagi absoluutselt teravate toitude sõpradele, sest supp on võimalik täpselt vastavalt enda vürtsikuse tundlikkusele tuliste maitsetega maitsestada. Kuna mina olen viimasel ajal muutunud eriti suureks tšillisõbraks, tuli süües nii mõnelgi korral sügavamalt sisse hingata, et meeltel lõõmavaid leeke pisut kustutada. Mõnus! Aga ära tuleb mainida, et selle supi puhul on tõepoolest tegemist kõige parema toiduga, mis külma keha kiiresti ellu äratab, mistõttu hakkab see kindlasti minu menüüs eeloleval talvel tihedalt korduma. Retsept taas pärit sellelt leheküljelt. 

VAJA LÄHEB:

1 kg kooritud ja hakitud tomateid (mina ostsin ajakulu vähendamiseks poest 800g kooritud tomatite konservi ja paar tomatit koorisin ja hakkisin ise lihtsalt hiljem juurde)

250g segahakkliha (vabalt võib teha ka näiteks kanahakklihaga!)

1 suure pöidla suurune jupp peenelt hakitud värsket ingverit

1-2 peenelt hakitud punase tšillipipra kauna (teravate toitude armastajad peaksid kindlasti 2 kauna kasutama!)

1 suurem tükeldatud sibul

2 keskmist riivitud porgandit (mina hakkisin peeneteks kuubikuteks)

2-3 peenelt hakitud küüslauguküünt

0,5L köögiviljapuljongit

Õli ja soola

Kõigepealt soovitan ära puhastada ja tükeldada köögiviljad, et edasist tööd lihtsamaks muuta. Kui see valmis, kuumuta paksupõhjalises potis õli, lisa esimesena potti sibulad ja porgandid, mõne hetke pärast kalla juurde ka küüslauk ja ingver. Kuumuta neid mõni minut, pärast mida lisa hulka ka hakkliha ja tšilli. Pruunista hakkliha, kuni see omandab kuldse värvuse, misjärel lisa juurde tükeldatud ja kooritud tomatid ja puljong. Lase supil vaiksel tulel umbes tund aega rahulikult keeda

Mõnikord on mõni päev ilusam kui teine. Ja seda tõepoolest kõige lihtsamate asjade tõttu. Iseenesest otsast lõpuni rõõmu, naeru ning imeilusaid momente, mida hiljemgi mõnusa muigega suul mäletada, täis pikitud. Ja kui neid hetki teiste inimestega, kellele kõik läbielatud ning -kogetud sama palju positiivseid elamusi pakub, jagada, muutub kogu kaunite asjade kooskõla veelgi suurepärasemaks, vahel isegi eneselegi uskumatuks. Ja täpselt samamoodi on minu arvates ka toiduga, kus sageli laua äärde kogunedes ütlus "jagatud rõõm on suurim rõõm" õrna loorina õhku rippuma jääb. 

Ehk teisisõnu võib väita, et tudengielu nautimine käib täiel rinnal. Koos kõigi selle imeliste hüvedega, nagu suurepärased inimesed minu ümber, kellele vahel tihedast päevakavast aega varastades miskit maitsvat lauale asetada. Ja täpselt niimoodi valmiski meie pisikese tudengipere taldrikutele omapärase maitsega tšilline pasta krevettidega, mis ühel hallil ning vihmasel sügispäeval oma värvide ja imeliste aroomidega, mis kaane alt valla pääsesid, lausa päikseliselt mõjus. Originaalretsept pärineb sellest imelisest blogist. Söönuks peaks sellest saama kaks inimest, kuid reaalselt toidab ära ka vähemalt neli. :)

VAJA LÄHEB: 

250g pastat, soovitatavalt spagette või linguine't ehk lintspagette (antud juhul kasutasin kõige tavalisemaid täisteraspagette). 

1-2 küüslauguküünt

1 punane tšillikaun

0.5dl valget veini*

200g (pool purki) purustatud tomateid

1dl kohvikoort

Soola, pipart

200g krevette

*Meil kodus olev vein oli üsna hapu, mis tomati naturaalse hapukusega koos maitse üsna tugevaks muutis, seega kasutan järgmine kord kindlasti võimaluse korral (pool)magusat veini. Samuti võivad pisut vürtsikamate toitude austajad vabalt sisse visata ühe tšillikauna asemel kaks, mina isiklikult oleks seda hea meelega teinud. Oleks imemaitsva roa enda eelistustele mõeldes veelgi maitsvamaks muutnud. 

Esmalt tuleks siis pannil kuumutada peeneks hakitud küüslauk ja tšilli. Samal ajal võib ka pastavee tulele panna, et kaste ja spagetid enam-vähem ühel ajal valmis saaksid. Seejärel lisage pannile vein, laske see õrnalt hetkeks keema. Vala juurde kohvikoor ning sega hulka purustatud tomatid. Maitsesta saadud segu tunde järgi soola ja pipraga. Seejärel lisa kastmesse ka krevetid, kuumuta seda mõni minut ja tõsta pann tulelt. Kurna spagetid ning sega kastmega, lase veel mõni minut tulel tõmmata.