Hiljuti sattusin vahutama ühest vahvast jogurtikoogist, mis on ühteaegu paljude teiste kookidega võrreldes nii tervislikuma poolsem kui ka ääretult maitsev. Kuna retsepti järgides on kooki nõnda lihtne kokku segada ja ei võta palju aega ega köögis mässamist, otsustasin kirjutist aluseks võttes ka ühed mõnusad kakaosed punasõstramuffinid valmis küpsetada. Paar päeva hiljem sai veek sellele lisaks külla minekuks külakostiks samal retseptil põhinev šokolaadiga täiendatud kirsikook kaasa küpsetatud. Igati hooaegadele ning soovidele kohalndatav retsept, mis jääb kergesti meelde ning on kiire valmistada - see mulle meeldib! 

Muffinid ise tulid sama mahlased ning pehmed kui eelnevalt valminud kook. Ja laualt kadusid nad peaaegu ka et sama ruttu! Selleks, et marjade hapukust pisut tasakaalustada, pistsin enne muffinite küpsetamist igasse muffinisse tüki tumedat šokolaadi, mis mõnusalt taina keskele kuumas ahjus olles ära sulas ning hiljem kena maitsenüansi juurde andis. Vähendasin muffinite tegemisel 2 kuhjaga spl jagu jahukogust ning lisasin selle asemel sama palju kakaod. 

VAJA LÄHEB:

150g jahu

1tl küpsetuspulbrit

55g toasooja võid

100 g suhkurt (kes soovib magusamaid muffineid, lisagu rohkem)

2 muna

250g maitsestamata jogurtit

Maitse järgi punasõstraid või muid marju (ise kasutasin nii 200g ringis)

12 tk (või kui palju muffineid teed) tumedat šokolaadi

Pane esmalt ahi 180 kraadi juurde soojenema. Sõelu jahu koos küpsetuspulbriga kaussi. Eraldi kausis vahusta keskmisel kiirusel omavahel toasoe või, munad ja suhkur heledaks vahuks. Lisa hulka ka jogurt ja vahusta veel mõned minutid. Alanda miksri kiirus madalamaini ning lisa ettevaatlikult segades hulka ka küpsetuspulbriga sõelutud jahu. Lisa hulka ka punasõstrad. Sega tainas õrnalt läbi, püüdes seda võimalikult vähe "kloppida", et viimane jääks kenasti õhuline. Soovi korral kasuta miksri asemel lusikat. Vala tainas lusika abil muffinivormidesse, suska sisse ka šokolaaditükid ja aseta ahju. Küpseta nii 20 minutit, kuni muffinid on kenasti kerkinud ja küpsed. Võid vahepeal puutiku või kahvliga küpsusastet proovida. 

Lase valmides pisut jahtuda ning naudi klaasi külma piima või tassi kuuma kohviga!

Varasemalt ei ole ma olnud kõige suurem jätsisõber. Millegipärast olen ka kõige palavama suveilma korral pigem valinud midagi muud jahutavat. Kuid eks vahel toimuvad inimestega mingisugused muudatused ning nüüd ongi asi nii, et olen naljakal kombel sellel suvel söönud ilmselt vist rekordarv jäätiseid. Oskan vaid eeldada, et selles on süüdi need imeliste maitsetega ning pisut ebamaised jäätised, mida reiside ajal õnn on olnud proovida. Ja no muidugi olen viimaks ka avastanud selle suurepärase soe hapukas kook-külm kreemijas jäätis kombinatsiooni, mis tihedal tarbimisel kaalunumbrile lausa saatuslikuks võib saada, hehe! 

Aga et asi nii hulluks ei läheks, on õnneks olemas ka vahvaid ning pisut figuurisõbralikemaid alternatiive, mille seast palaval päeval ning suure isu korral valida. Varasemalt olen tihti pöördunud banaanijäätise poole, kuid nüüd on magustoidumenüüsse oma jala ukse vahele pistnud ka inglisekeelsena frozen yoghurt ehk maakeeli külmutatud jogurt. Antud versioon on lihtne ja vajab kõigest kahte-kolme koostisainet! Valmistamisel kasutan enamasti Farmi Türgi jogurtit (maitsestamata, 2,5%), millele lisan maitset ning magusust erinevate marjade või puuviljadega (banaanidest, maasikatest, vaarikate ning sõstardeni välja). Sel korral siis maitsvate  ja mahlaste virsikutega! Kes soovib pisut kreemjamat tulemust, võiks kasutada näiteks Saare 5% maitsestamata jogurtit, mis on oma konsistentsilt paksem ja maitselt tummisem. Või kasutada mikserdamisel natuke õrnalt külmunud banaanitükke, mis muudab jogurtimassi ilmselt samuti kreemjamaks. Järgmisel korral proovin järele ja annan teada! ;)

VAJA LÄHEB:

~200g maitsestamata jogurtit

1 tl suhkurt (kes armastab magusamat, võib rohkem lisada)

1-2 virsikut (või nektariini, kes tahab rohkem puuviljasemat koostist, võib ühe asemel kaks lisada, ise teen järgmisel korral sama!)

Lisa ühtekokku jogurt, suhkur ja tükkideks lõigatud virsik/nektariin.  Purusta/sega saumiksri abil ühtlaseks massiks. Vala jogurtimass suletavasse karpi ning pane esialgu nii pooleks tunniks-tunnikeseks sügavkülma. Vahepeal võid karbi välja võtta ja kontrollida/segada, et jogurt päris äri ei kristalliseeruks. Pildil võib näha kergelt poolkülmunud jogurtit, mis jääb pisut vedelam (ma ei jaksanud kauem ausaltöeldes oodata, hehhe!), kuid kus on mõned külmunud tükid sees. Kui soovid rohkem külmunud varianti, võta eelpool toodud aja järel jogurt välja, sega õrnalt ning ühtlaselt läbi ja pane veel natukeseks külma tagasi. 

Mingil moel on nõnda juhtunud, et olen tänavu suvel koledate ilmade ajaks, mis kohe kuidagi suve poole ei tüüri, kodumaa pinna teiste riikide vastu vahetanud. Avastanud, seigelnud ning kohe kindlasti ääretult palju nautinud. Sellevõrra on muidugi olnud vähem aega pliidi ääres seista ning oleme ajakasutuse koha pealt teinud pigem valiku väljasoleku ja ringirändamise kasuks. Ja eks suvekuumuses haarab käsi ikka pigem värske ning mahlase järele. Seda eriti ajal, kus kõik kodune ja maitsev igalpool valmimas on - erinevatest marjadest värviliste köögiviljadeni välja. Selle koha pealt on tegemist küll minu kõige lemmikuma ajaga. Kahju on ainult sellest, et sel aastal on minu rõdupõllumajandus pisut soiku jäänud ja pole kuigi palju ise kasvatada saanud. 

Kuid eks see magusaisu kipu ikka vahel enda nägu näitama ning siis tuleb midagi selleks puhuks vahel ka ette võtta. Naljakal kombel on minu Poolas veedetud aegade jooksul üsna tugevalt sisse juurdunud komme pärast hilist lõunasööki (poolakate jaoks  obiad) juua tassike kanget kohvi ja sinna kõrvale natuke maiustada. Sest kui teised nii teevad, tuleks ka eeskuju järgida, eks? Ja nüüd ongi nii, et pärast söömist kohe tunnen, kuidas pisike magusaisu vaikselt sisemuses pead tõstab.

Naljakal kombel puudub Poolas selline asi nagu "lõuna". Alustatakse hommikusöögiga, millele järgneb väike teine hommikusöök (enamasti väike võileib, snäkk vms), nii kella kaheteist-ühe-kahe ajal ja siis kella nelja-viie ajal on aeg päeva põhilise toidukorra - obiadi - jaoks. Kui kõht hiljem tühjaks peab minema on võimalus alati siis üsna hiline õhtusöök võileibade vms näol nahka pista. Jah, siin süüakse meeletult palju saia-leiba ning siinsest pagariäridest võiks iseenesest pisikese postituse juba teha. Mul oli üsna raske antud süsteemiga esialgu sina peale saada ning keha, harjununa teistsuguste toidukordadega, läks alguses üsna tasakaalust välja, kuid eks mitme nädala jagu külge pookimist on oma töö teinud ja asi on muutunud normaalsuseks. Ausaltöeldes ei mõistnud ma, tegelikult ei mõista siiani, miks on vaja päeva suurim toidukord üsna hilisel kellaajal süüa, kuid eks igal rahval on omad kombed ja nii-öelda reeglid, mida järgida. Ja õnneks on igalühel võimalik teha oma valikuid, kuidas, mida ja millal süüa. Ja tänulikkust tuleb tunda selle üle, et eestlased järgivad enamjaolt, välja arvatud suuremad pühad, mil tõeline söömisorgia tavaliselt aset leiab, kehale üsna tasakaalukat ja tervislikku toidurutiini. Ja tuleb tunnistada, et õige pisut ootan juba tagasitulekut musta leiva ja mitmeviljaputrude juurde. :)

Kuid kui pöörduda tagasi selle pärastlõunase maiustamise juurde, siis jah...sai üks väike koogike küpsetatud. Kuna midagi väga rasket kohvi kõrvale ei soovinud, siis valmis ahjus üks kergemat sorti joguritkook, kaetud mõnusa virsiku- ja mustikakihiga. Antud koogipõhi on niivõrd universaalne ning hooaegadele kohandatav, et seda võib tõepoolest kasutada pea kõikide puuviljade ja marjadega. Kevadel rabarberist, suvel värvidest punetavate ja sinavate marjade ning sügisel mahlaste õunteni välja. Talvel võib muidugi sügavkülmast varud välja kaevata! Kook jääb mõnusalt kerge ja mahlane, eelkõige just jogurti tõttu. Viimane lisab kooki ka pisut rohkem tervislikkust, kuna kasutatav võikogus on ka seetõttu võrdlemisi väike. Lisaks seisab kook päris mitu päeva värskena, nii et kartust, et kook - juhul, kui temast miskit nõnda kauaks alles on - ära peaks kuivama, ei tohiks ette tulla.

Koogi küpsetamiseks sobib parimana 23 või 26cm (lahtikäiv) vorm. 23cm jääb kook muidugi pisut kõrgem, kuid siis tuleks puutiku abil jälgida koogi läbiküpsemist.

Järgmisel korral lisan kindlasti veelgi rohkem marju (võib-olla just koogi keskele, et sealt ka miskit süües tunda oleks). Samuti katsetaks tainast muffinite tegemisel! 

VAJA LÄHEB:

195g jahu (kasutasin jahu mõõtmisel seekord mugavuse mõttes ise originaalretseptis välja toodud cup'i süsteemi ehk jahu lisasin pisut rohkem kui 1 ja 1/2 tassi)

1,5tl küpsetuspulbrit

55g võid

100-150 g suhkurt (kellele meeldib eriti magus, võib pisut rohkem lisada)

2 muna

300g maitsestamata jogurtit (originaalretsept soovitas panna 1/2 tassi, kuid lisasin ise nii poole rohkem, kook jäi veelgi pehmem!)

2 -3 värsket virsikut

170g mustikaid

Pane ahi 180 kraadi juurde soojenema. Valmista ette küpsetusvorm - kata küpsetuspaberiga või määri kokku võiga (antud juhul katsin ise vaid põhja küpsetuspaberiga ning määrisin ääred pisut võiga kokku). Sõelu jahu koos küpsetuspulbirga kaussi. Eraldi kausis vahusta keskmisel kiirusel omavahel toasoe või, munad ja suhkur heledaks vahuks. Lisa hulka jogurt ning vahusta veel nii 2 minutit. Tainas on sel hetkel üsna vedel.  Alanda miksri kiirust ning lisa hulka koos küpsetuspulbriga sõelutud jahu ning sega tainas õrnalt läbi. Proovi tainast võimalikult vähe "kloppida", et viimane kenasti õhtulisks jääks. Soovi korral kasuta miksri asmel lusikat. 

Vala tainas küpsetusvormi ning kata enamuse viiludeks lõigatud virsikute ning mustikatega. Suru need pisut rohkem taignasse. Jäta mõned viilud ja pisut mustikaid hilisemaks kaunistamiseks. Lase koogil ahjus umbes tunni jagu küpseda. Nii 40 minuti ajal võid järelejäetud virsikud ja mustikad koogile asetada. Kui kook on läbiküpsenud, peaks puutikk koogi keskele surudes kuivaks jääma. 

Võta kook ahjust välja ja lase enne söömist täielikult maha jahtuda. Enne serveerimist puista peale pisut tuhksuhkrut. Ja naudi!

Istusime pärast järjekordset õpingusessiooni tudengiperega mõnusasti rõdul ning lasime mõtetel pisut tuulduda. Nautisime esimesi kevadisi päikesekiiri, mis nii soojalt põski paitasid ja kirjeldamatul kombel energiat kehasse süstisid. Ja eneselegi märkamata jõudsime jututeemadega möödunud kevade mälestusi heietades ühtäkki grillimise juurde ja sealt edasi ei läinud ilmselgelt enam kaua aega, kui mõnusale grillilt üleskerkivale lõhnale, mahlasele lihale ja värskele hamba all krõmpsuvale salatile süvitsi mõeldes suud pidurdamatult vett jooksid. 

Ja kuna päris grillimiseks tundub olevat veel liiga vara ja rõdu peale vajalikku tavaari vaevalt legaalne vedada oleks, tuli metsikute isude taltsutamiseks kasutusele võtta vastavad alternatiivid gaasipliidi ja panni näol. Ja kuna viitsimisest jääb suure koolitöö rügamise kõrvalt ka õige pisut vajaka, läksime koostisosadele mõeldes ilmselt kõige kergema vastupanu teed. Kuid sellest hoolimata tuli välja midagi õige lihtsat, kuid sealjuures äravahetamiseni sarnaselt maitsvat. Ja lihtsaid asju tuleb ometi jagada, sest kellel seda aega nüüd üleliia antud hetkel käes on, või mis?

Antud mahlane jogurtimarinaadis kana meenutab maitsemeeli mõnusalt ärritades niivõrd palju suve kui veel mingi asi seda teha võiks. Ehk võib isegi väita, et minu mõtted on nüüd talvest ikka eriti võõrdunud ning nüüd keerlevad seal vaid pildid rohelisest murust, sõprade naerust, sumedast päikesepaistest ja soojast tuulest, mis juustes keerleb...aeh.

Kuid nüüd retsepti juurde, millest jätkub kindlasti vähemalt kolmele näljasele. :)

VAJA LÄHEB:

2 keskmist või sellest suuremat kanafilee tükki

180g kreeka jogurtit

pool väiksemast sibulast

2 küüslauguküünt

Soola ja pipart maitsestamiseks

Esmalt lõika kana suupärasteks ning sobivateks tükkideks. Puhasta ning haki peeneks sibul ja küüslauk. Aseta kana (pealtsuletavasse) kaussi, vala sinna peale kreeka jogurt, eelnevalt hakitud sibul ja küüslauk. Maitsesta julgelt soola ja pipraga. Sega kõik omavahel läbi ning jäta seisma. Kui pole aega kaua oodata, et maitsed imenduksid, jäta kana marineerima toatemperatuurile. Poolest tunnist peaks väga kiiretel juhtudel täiesti piisama, kuid kindlasti tasub siinkohal ootamine end ära, sest mida aeg edasi, seda intensiivsemaks maitse muutub. Samal ajal võid kõrvale serveerimiseks valmistada mõnusalt kerge salati just nendest komponentidest, mis käepärast on või mis endale kõige enam maitsevad. Kui kana piisavalt seisnud, kuumuta pannil pisut õli ning prae aeg-ajal kaane all hoides kanafileetükke seni, kuni nad on mõnusalt kuldpruunid. Selleks, et kana ära ei kõrbeks ning kindlasti läbi küpseks, võid temperatuuri vahel madalamaks keerata, eriti algushetkedel, mil jogurt veel vedel ning ei ole ära "aurustunud". 

Peale puistasin veel õige pisut basiilikut ja mekkis imehästi! 

Ja nii lihtne see ongi. :) 

Mõnikord ei oska soovida mitte midagi rohkemat kui vaid kerget hallist argipäevast väljamurdmist, süstides väikeste asjadega rutiini värvilisemaid kiiri, mis hinge puhta rõõmuga täidavad. Need hetked, mil saad voodis õige pisut kauem vedeleda kui tegelikult vaja oleks, tundmata seepärast mingitki süüd, ning hiljem poolunisena silmi hõõrudes kööki loivata, tunda kuuma kohvi mõnusaid aroome kui need valades esmalt tassipõhja puudutades nõtkelt sealt tagasi põrkuvad, rääkimata sellest kirjeldamatust tundest, kui esimest sõõmu võttes kohv tasapisi sisemuse soojaks kütab, maitsemeeltel mängleb ja siis ajju esimesi signaalne ülesärkamisest saadab. Need ilusad hommikud. 

Ja kui lisaks kõigele sellele ootab hommikulauas kohvi kõrval ees veel maitsev kook...siis ei oskagi mitte midagi muud vist tahta!

Erinevad kohupiimakoogid on minu suured lemmikud. Enamasti on nad olenemata valmistusviisist imemaitsvad ning ka lihtsad valmistada. Oma suhtest koogiküpsetamisega olen juba kirjutanud, seega on juba teada, et midagi enneolematut keerulist oodata ei ole. Ainuke asi, mis mulle nende kookide puhul õige pisut vastukarva on, on see, et kõige paremini maitsevad nad absoluutselt mahajahtunult, tihtipeale veel pärast öö läbi külmas seisnult. Ja toidu puhul mul sageli selline kannatus puudub, mis muudab asja mitmeid kordi keerulisemaks kui vaja. Aga ometi sain ootamisega hakkama ning seetõttu ootas hommikul ees kõige mõnusam maitseelamus üldse. See peaaegu et juustune jogurti-ricotta kook on täpselt õige kook nendele, kes hindavad lihtsust ning kergeid maitseid. 

Originaalretsept on pärit SIIT imelisest blogist, ise kohandasin retsepti õige pisut enda järgi ümber. 

VAJA LÄHEB:

400 g ricotta kohupiima

400 g jogurtit (originaalretsept näeb ette Alma juustumaitselise murakajogurti kasutamist, kuid kuna mina seda poest ei leidnud, siis kasutasin virsikujogurtit!)
125g võid

2 muna

2dl suhkurt (mina täidisesse suhkurt ei lisanud, seega võib vabalt kasutada ainult 1dl suhkurt põhja küpsetamisel)

300g jahu

1tl küpsetuspulbrit

Pisut soola

Põhja valmistamiseks näpi omavahel ühtlaseks puruks või, küpsetuspulbriga segatud jahu, suhkur ja sool. Seejärel lisa juurde vesi ning sõtku valmis tainas, mille võid pärast seda umbes 15 minutiks külma seisma jätta. Siis suru tainas 26cm lahtikäiva vormi põhja ja äärtele, tee kahvliga põhja augud ning eelküpseta 200 kraadi juures umbes 10 minutit. Selleks, et põhja ääred alla ei vajuks, soovitatakse nad fooliumiga katta, kuid mina seda ei teinud ning ääred püsisid kenasti üleval! Samal ajal, kui koogipõhi küpseb, võid hakata tegelema täidisega. Vahusta munad (kui otsustad täidises ka suhkurt kasutada, siis lisa 1dl) õrnkollaseks vahuks ning seejärel sega juurde ricotta kohupiim ja jogurt. Vala valminud segu vormi ja küpseta ahjus 40 minutit. Kui kook on valmis, peab sellel laskma täielikult maha jahtuda, et kook taheneks. Kõige parem on kook aga pärast öö läbi külmas seismist - nagu kohupiimakoogid ikka! 

Selle koogi puhul võib kasutada erinevaid jogurteid, mille abil maitseid varieeruvaks muuta, samuti võib vabalt sisse segada ka erinevaid marju.