Helisevalt krõbisev lumi jalge all, mis ööpimeduses lambivalgusest kiirguvate kiirtega põimudes niivõrd kaunilt helkeb ning ümbritseva imeliselt maagiliselt muudab. Tasapisi järjest pakasemaks muutuv ilm, mis pead väljas ringi liikudes õlgade vahele ajendab tõmbama ning kinnastesse peidetud käed, mütsi alla mattunud pea ning õrnalt punaseks tõmbunud nina mõnusalt surisema paneb. Viimaks on kätte jõudnud minu aeg. Armastan talve kogu selles hiilguses ning ei suuda sõnadesse panna seda õnnetunnet, mis hinge pesa punus, kui lumi viimaks päriselt maapinnale langes. Ja osalt on seetõttu suurem ka rõõm teha erinevaid kodusemaid roogasid, mis tuppa astudes automaatselt imelise lõhnapilvena ümbritseb ning laua taha istudes keha mõnusalt üles soojendab. Antud chili con carne on üks nendest imelihtsatest, kuid sealjuures tõeliselt toitvatest roogadest, mis sellisel jahedal aastaajal imehästi menüüsse sobib. 

Originaalretsept pärit siit. 

VAJA LÄHEB:

1 spl õli

1 suurem sibul (mina kasutasin punast, kuna see väheke mahedam)

Näpuotsatäis kaneeli (katsetasin ise, võib vabalt välja jätta!)

1 suurem punane paprika

2-3 küüslauguküünt

1-2 tl tšillipipart või üks punane tšillikaun (Need, kellele meeldib väheke tulisem, nagu mulle, võivad lisada ka mõlemat!) 

1 tl jahvatatud paprikat (jätsin välja)

0,5-1 tl jahvatatud köömneid

500 g veisehakkliha

1 puljongikuubik + 300 ml vett

400 g purustatud tomateid

1 tl suhkurt (või asendada see hoopis sügavama ning Mehhikopärase maitsevarjundi saamiseks pöidlasuuruse tumeda šokolaadi tükiga!)

2 spl tomatipastat (minu tomatipasta, mida kodus leidus oli teravamaitseline)

1 purk punaseid ube

Serveerimiseks soovi korral kõrvale keeta riisi. 

Esmalt puhasta ja haki sibul kuubikuteks, küüslauk peeneks ja paprika sobiva suurusega kuubikuteks või viiludeks, kui kasutad tšillikauna, siis sama teha ka sellega. Seejärel kuumuta pannil õli (soovitatavalt mitte kõige kõrgema kuumuse juures) ning lisa sellele esimesena sibul ning prae seda umbkaudu 5 minutit, kuni sibul on õrnalt läbipaistev ja kuldpruun (selleks, et sibul ka madalamast kuumusest hoolimata ära ei kõrbeks, on jätkuvalt hea nipp sellele puistata näpuotsatäis soola, et sibulast vedelik välja tuleks). Siinkohal ma katsetasin kaneeliga ja raputasin seda natuke sibulale, õrn ning üllatavalt meeldiv varjund jäi sellest tervele roale külge. Seejärel lisa hulka ka küüslauk, paprika, tšillipulber/tšilli, (paprika) ja köömned ning kuumuta köögivilju regulaarselt segades veel umbkaudu 5 minutit.

Järgmisena lisa hulka hakkliha, tõsta temperatuuri ning prae taas ligikaudu 5 minutit, kuni hakkliha on muutunud mõnusalt ning ühtlaselt kuldpruuniks. Kastme jaoks sega omavahel hoolikalt puljongikuubik ja keema aetud vesi ning vala see ülejäänud koostisainete hulka pannile või potti. Järgmisena lisa hulka purustatud tomatid ja suhkur (kui kasutad suhkru asemel šokolaadi, siis lisa see). Samuti lisa tunde järgi soola ja pipart. Lisa hulka ka tomatipasta. Sega segu omavahel kenasti segamini, lase hetkeks keema tõusta, seejärel langeta taas temperatuuri ning jäta kaste kaane alla umbkaudu 20 minutiks podisema, aeg-ajalt kastet segades. Lõppkokkuvõttes peaks kaste aja jooksul mõnusa konsistentsi omandama, mida segades ka tunda on. Viimasena lisa hulka punased oad, sega kaste hoolikalt läbi ning jäta kaste ilma kaaneta veel 10 minutiks pliidile. Kui kaste tundub liialt kuiv olevat, lisa juurde õige pisut vett. Seejärel maitse ning vajadusel maitsesta soola ja pipraga, kui vürtsi on puudu, lisa juurde vajadusel ka tšillipulbrit. 

Ja kui eelpool toodud protsess on valmis, tõsta pott/pann pliidilt ning lase kastmel kaane all veel 10 minutit seista, et maitsed omavahel kenasti seguneksid ning õige intensiivsuse omandaksid.  

Sobib ideaalselt ka järgmisel päeval soojendamiseks, kuna maitseb ka siis imehea!