Hiljuti sattusin vahutama ühest vahvast jogurtikoogist, mis on ühteaegu paljude teiste kookidega võrreldes nii tervislikuma poolsem kui ka ääretult maitsev. Kuna retsepti järgides on kooki nõnda lihtne kokku segada ja ei võta palju aega ega köögis mässamist, otsustasin kirjutist aluseks võttes ka ühed mõnusad kakaosed punasõstramuffinid valmis küpsetada. Paar päeva hiljem sai veek sellele lisaks külla minekuks külakostiks samal retseptil põhinev šokolaadiga täiendatud kirsikook kaasa küpsetatud. Igati hooaegadele ning soovidele kohalndatav retsept, mis jääb kergesti meelde ning on kiire valmistada - see mulle meeldib! 

Muffinid ise tulid sama mahlased ning pehmed kui eelnevalt valminud kook. Ja laualt kadusid nad peaaegu ka et sama ruttu! Selleks, et marjade hapukust pisut tasakaalustada, pistsin enne muffinite küpsetamist igasse muffinisse tüki tumedat šokolaadi, mis mõnusalt taina keskele kuumas ahjus olles ära sulas ning hiljem kena maitsenüansi juurde andis. Vähendasin muffinite tegemisel 2 kuhjaga spl jagu jahukogust ning lisasin selle asemel sama palju kakaod. 

VAJA LÄHEB:

150g jahu

1tl küpsetuspulbrit

55g toasooja võid

100 g suhkurt (kes soovib magusamaid muffineid, lisagu rohkem)

2 muna

250g maitsestamata jogurtit

Maitse järgi punasõstraid või muid marju (ise kasutasin nii 200g ringis)

12 tk (või kui palju muffineid teed) tumedat šokolaadi

Pane esmalt ahi 180 kraadi juurde soojenema. Sõelu jahu koos küpsetuspulbriga kaussi. Eraldi kausis vahusta keskmisel kiirusel omavahel toasoe või, munad ja suhkur heledaks vahuks. Lisa hulka ka jogurt ja vahusta veel mõned minutid. Alanda miksri kiirus madalamaini ning lisa ettevaatlikult segades hulka ka küpsetuspulbriga sõelutud jahu. Lisa hulka ka punasõstrad. Sega tainas õrnalt läbi, püüdes seda võimalikult vähe "kloppida", et viimane jääks kenasti õhuline. Soovi korral kasuta miksri asemel lusikat. Vala tainas lusika abil muffinivormidesse, suska sisse ka šokolaaditükid ja aseta ahju. Küpseta nii 20 minutit, kuni muffinid on kenasti kerkinud ja küpsed. Võid vahepeal puutiku või kahvliga küpsusastet proovida. 

Lase valmides pisut jahtuda ning naudi klaasi külma piima või tassi kuuma kohviga!

Ma ise ei ole küll kõige suurem müslibatoonide sõber, kuid kaerahelbeid satub taldrikule pudru näol ikka äraütlemata tihti. Vahel tahaks aga midagi kiiresti ampsata, mis ometi ka midagi kehale ja vaimule pakuks, kuid sealjuures süütundest suurte peidetud suhkrukoguste tarbimisest vabastaks. Nõnda ongi kaval juba eelnevalt mõned pisemad energiast pakatavad müslibatoonikesed ise valmis küpsetada - nii on alati miski suure nälja korral ampsata. Tegemine võtab imevähe aega ja õhukindlas anumas säilivad nad samuti võrdlemisi kaua.

Seekord otsustasin batoonid hoopis muffinivormi pista, et need suure energiavajadusega spordiharrastajale kingituse pähe armsama kujuga tuleksid ning pakkides natuke ka silmailu pakuksid. Muffinipannil küpsetades ei jäänud nad nii krõbedad kui ehk suure panni põhja surudes, kuid sellest polnud ka midagi. Ilmselt võib küpsetustemperatuuri natuke vajaduse või soovi korral tõsta. Või lisada ühte muffinipanni osasse vähem massi. 

Inspiratsiooni tegemiseks leidsin siit. Kuna tahtsin, et müslibatoonid üsna kaua seisaksid ja ruttu ei rikneks, jätsin originaalretseptis kajastatud värsked banaanid välja, samuti ei kasutanud maapähklivõid. Asendasin eelpooltoodud rohkelt erinevate kuivatatud puuviljadega. Päevalilleseemned ja pähklid annavad toekust, šokolaaditükid magusust. Imelihtne!

VAJA LÄHEB:

Nii 200 g täistera kaerahelbeid (mitte kiirkaerahelbeid, vaid ikka neid, mida putru tehes peaks oma kümmekond minutit ikka keetma;)

30-50g (pruuni) suhkurt (olenevalt magususesoovist. Võib isegi vabalt ära jätta, kuna kuivatatud tooted lisavad niigi magusust)

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl soola

1 tl jahvatatud kaneeli

120ml piima

(1tl vaniljeekstrakti)

1 suur muna

Vastavalt soovidele lisada hulka kuivatatud puuvilju/marju (mina lisasin datleid, jõhvikaid, rosinaid), pähkleid, päevalilleseemneid, kõrvitsaseemneid

Šokolaaditükke

Eelsoojenda ahi 180 kraadini (mina tõstsin kuumuse mingil hetkel 200 peale). Kui kasutad tavalist nelinurkset küpsetuspanni, kata see küpsetuspaberiga ning aseta kõrvale. Muffinipanni katsin õrna oliiviõlikihiga. Võib vabalt kasutada ka muffinivorme. 

Sega omavahel kaerahelbed, suhkur, küpsetuspulber, sool ja kaneel. Lisa hulka piim, vanilje ja muna. Sega, kuni kõik on omavahel kenasti ühtlaseks massiks muutunud. Nüüd lisa hulka vastavalt soovile erinevaid lisasid, sega kõik omavahel taas läbi. 

Kalla segu küpsetuspannile või pane lusikaga muffinipannile, suru ühtlaselt panni põhja. Tavalisel pannil küpseta umbes 20 minutit või rohkem, kuni tundub olevat mõnusalt krõbe. Lase maha jahtuda ning lõika batoonideks. Muffinipanni puhul küpsetasin massi kauem, nii 30 minuti ringis, kuni "muffinikesed" olid muutunud kenasti kuldpruuniks. 

Olen äraütlemata suur kringliarmastaja ning sellest õigest, ahjusoojast ning sulava šokolaadiga kaetud küpsetisest ei ütleks vist iial ära. Eriti kui kringlitüki kõrvale pakutaks õige pisut kangemapoolset kohvi...minu jaoks ideaalne magustoit, kui magusaisu ikka kõvasti painama peaks. Enamasti aga suurt viitsimist pelgalt endale kringlit meisterdama ning eelkõige pärmitaignaga mässama pole hakata. Ja egas ta nüüd figuurile ka vist väga hea poleks...

Kuid kui ikka väike küpsetamistuhin peale tuleb, siis vähemalt muffinitaigna viitsib igaüks ikka kokku segada. Ja nõnda valmisidki need pesuehtsast šokolaadikringlist inspireeritud imelihtsad muffinid! Ja maitse jõuab originaalile ikka äraütlemata ligidale!

VAJA LÄHEB:

250 g jahu (kasutasin enam-vähem pooleks nii valget kui täistera nisujahu)

3 tl küpsetuspulbrit

1 tl kardemoni

1-2tl kaneeli (mulle meeldib kaneeli alati ikka rohkem kasutada, hehe!)

0,5 tl soola

2 toatemperatuuril muna

umbes 100 g suhkurt (mina lisasin umbes 70-80 g suhkurt ja ülejäänud asendasin kodus valmistatud õunamoosiga. Kuna peale läks glasuur, siis võib kogust isegi veelgi vähendada)

150 g keefiri (vabalt võib asendada maitsestamata jogurtiga, või lisada hoopis hapukoort)

Rosinaid

Kirjutasin endale paberi peale ka 120ml õli, kuid küpsetamishoos unustasin selle lisamata! Nii et ei juhtu vist midagi, kui kasutamata jääb! Muffinid jäid vaid pisut paberi külge kinni, kuid egas see söömist takista. ;) 

Glasuuri jaoks segasin potis kokku pisut (nii 50g võid), kakaod ja pisut piima. Suhkurt ei lisanud, kuna kakao oli ise juba magus. Kuumutasin ja segasin, kuni tekkis ühtlane mass. Seejärel lasin enne pealekandmist pisut jahtuda. Glasuuri võib loomulikult teha ka sulatatud šokolaadist.

Esmalt pane ahi 210 kraadi juurde soojenema. Seejärel sega ühte kaussi kokku jahu(d), küpsetuspulber, kardemon, kaneel ja sool. Teise kaussi klopi omavahel segamini munad ja suhkur. Tekkiv mass on selline kena kuldkollane. Seejärel lisa hulka keefir (või jogurt vms), õunamoos ning kui otsustas kasutada, siis ka õli. Samuti viska sisse rosinad. Järgnevalt sega kuivained ja märjad ained omavahel ettevaatlikult läbi. Ülesegamisel ei küpse muffinid õhulisteks ega kergeteks. Kui mass on kenasti ühtlane, jaota tainas muffinivormidesse ja küpseta esialgu 210 kraadi juures nii 5 minutit. Seejärel keera kuumus maha 180 peale ja lase nii 20-25 minutit küpseda, kuni muffinid muutuvad kenasti kuldseteks!

Kui soovid, kaunista šokolaadiga või söö niisama paljalt! 

Mäletan üsna hästi enda esimese postituse kirjutamist, järgides enese sisetunnet ja lootes, et viimaks sellega pealehakkamine, mis pool südamest enda valdusesse on haaranud, ongi tegelikult juba pool võitu. Ilmselt on seda rohkemgi, kuna toona ei oleks iial arvanud, et tegelikult asjasse palju rohkem aega hakkan panustama või tegelikult ka asju proovin, millest siis ilmselt vaid kergeid mõtteid mõlgutasin. Olen tänaseks päevaks väga palju uut ja põnevat õppinud ning täiesti imelisi asju saanud ka kogeda-maitsta. Ja mis seal salata, see maailm on minu jaoks siiani uskumatult oluline. Särav, emotsioonideküllane ning pikitud täis tohutul hulgal värve ja puhast ilu. 

Kuid mis mind kergele nostalgiarajale tallama kiskus oli tollal kirja pandud vahemerehõngulise tuunikalapiruka retsept, mille tänaseks päevaks õige lihtsalt viisil omamoodi täidetud muffiniks ümber olen kujundanud. Silmale ilusam vaadata ning kuna põhja tundub igale "muffinile" rohkem olevat, täidab rohkem ka kõhtu! Samuti ideaalne külalistele lauale panna, kuna mugav valmistada ja veelgi mugavam süüa.

Tegelikult retseptis endas suuri muutusi ei ole, kui välja arvata seda, et täidise puhul segan kõik koostisosad omavahel läbi, mitte ei lao enam kihiti. Samuti olen kohvikoore asendanud kergema muna-piima seguga. Kuid endiselt on "pirukas" imemaitsev!

VAJA LÄHEB:

200 g võid

300-400g jahu

2 sl külma vett

1 tl soola

Täidis:

2sl õli

2 küüslauguküünt

1 suur sibul

1 purk tuunikala 

1-2 suuremat tomatit

100-150 g riivjuustu

1 muna ja umbes 150ml piima (seda teen ausaltöeldes alati tunde järgi!)

Soola, pipart, kuivatatud basiilikut

Alustuseks näpi omavahel segamini või ning jahu, lisa hulka vesi, sool ning sega, kuni tekib ühtlane mass. Kui on aega, pista tainas mõneks ajaks külmkappi, et hiljem oleks lihtsam tainast käsitleda ja sedasi muutub taina maitse ka vähemalt minu jaoks kuidagi intensiivsemaks. Seejärel suru tainas muffinivormi (ei ole vaja ei võitada ega midagi muud teha, tainas ei jää kinni). Kuid siinjuures tuleks kindlasti tähele panna, et tainas oleks vormis ühtlaselt jaotunud (ääred kenasti kaetud, võib isegi pisut üle ääre panna) ning et kiht ei oleks liiga õhuke. Lisaks võid kahvliga põhja pisut ka auke teha. Seejärel pane põhjad umbes 10 minutiks 225 kraadi juurde ahju küpsema. 

Seni, kuni põhi on ahjus, tuleks täidise jaoks ära hakkida sibul ja küüslauk ning neid õrna pruunistumiseni õlis kuumutada. Samuti nõruta tuunikala ja haki tomatid pisemateks kuubikuteks. Sega kõik komponendid omavahel läbi ning lao eelnevalt ahjus küpsenud korvikestesse. Seejärel sega kokku omavahel muna ja piim, maitsesta see soola ja pipraga ning tõsta lusikaga täidetud korvikestele peale. Enne riivjuustu lisamist puistan veel peale kuivatatud basiilikut ja ongi kõik! Küpseta korvikesi ahjus veel umbes 20-25 minutit (kuni korvikesed on pealt mõnusalt kuldseks muutunud ja näha on, et ääred samuti õrnalt pruunistunud).