Olen ka varem oma kiindumust püreesuppide suhtes avaldanud ja vist ei pääse ka sellest nüüd. Mulle nii meeldib, kuidas nii lihtsate vahenditega on võimalik igapäevast toidulauda palju värvi- ning maitseküllasemaks muuta. Ja nii oli ka seekord, kui järjekordse külmkapitühjendusega seotud aktsiooni käigus ootamatult hea kombinatsioon kokku sai vuristatud. Supp sai täidetud keha paitavate koostisosadega ja mõnusalt roheline. 

Viimasel ajal meeldib eriti supile serveerimisel lisada mahlaseid pirnitükke. Lisab supile nõnda hea värskust!

Ühe koostisosana kasutasin päev enne valmistatud küüslaugust jogurti-kurgi kastet, kuid seda saab  antud juhul supis asendada ka lihtsalt pisut jogurtit ja küüslauku sisse lisades. 

VAJA LÄHEB:

1 sibul

2-3 küüslauguküünt

1 terve brokoli

3-4 peotäit värsket spinatit (vabalt võib ka külmutatud spinatit kasutada)

1 puljongikuubik ning vett (sedasi, et kõik koostisosad kenasti potis saaksid ära kaetud)

Maitsestamata jogurtit (võib asendada ka nt toorjuustuga)

Soola ja pipart maitseks

Serveerimiseks pirni ning kõrvitsa- ja seesamiseemneid

*Antud juhul lisasin meespoole rõõmuks supi sisse ka pisut eraldi paprikaga maitsestatud ning praetud kanafileed, kuid isiklikult oleksin need isegi supist välja jätnud. Kuid kellel lihaisu painab võib seda vabalt ka teha! 

Kuumuta potipõhjas pisut õli või võid ning prae õrnalt läbi puhastatud ja tükeldatud sibul ning küüslauk. Lisa hulka brokoliõisikud, puljongikuubik ja vala peale kuum vesi. Tavaliselt lisan nii palju, et kasutatud juurikad-köögiviljad on kenasti veega kaetud. Kui kasutad külmutatud spinatit, lisa ka see. Lase keema tõusta ning keeda, kuni brokoli on enam-vähem pehme. Pane potti ka värske spinat, kuumuta hetkeks. Seejärel blenderda supp saumiksriga püreeks, lisa hulka jogurt. Maitse suppi ning lisa soovi korral soola ning pipart. 

Ja, nagu ikka, nii lihtne ongi! 

Vahel näib ilmvõimatuna see, kui ruttu tegelikult aeg meist mööda libiseb. Keerleb ja pöörleb ning suurte ootuste ja meeleolude tuultes keerab ootamatult ette uue lehe, millele loetud päevade ajal taas üks pikem lookene kirja panna, täis loetlematult palju erinevaid kogemusi ja hetki. Kuid siin ta taas on. Uus aasta on täiesti ootamatult ustest läbi astunud ning oma kodinatega nina ette maha prantsatanud. Ilmselt on viimaks aeg ka pühadeudust läbi murda ning tasapisi uue aastanumbriga seotud tegudele asuda. Eks soove ning plaane on palju, mõned neist seotud ka selle armsaks saanud kohakesega minu elus, kuid eks elu näitab, kas ja kuidas asjad oma rada hakkavad käima. 

Ma ei tea, kuidas on teiega, kuid uue aastanumbri saabudes tundsin ma lausa süvitsi, kuidas on aeg rasked jõuluroad seljataha jätta ning keha ja vaimu millegi kergemaga värskendada. Midagi rohelisemat, värvilisemat, kergete ning värskete aroomidega täidetut. Ja nõnda koperdasingi ühel päeval retseptikogudes ringi tuuseldades antud lillkapsa-õuna püreesupi otsa. Teadagi olen ma üks kõige suuremaid püreesupi sõpru üldse, mistõttu kooslus kergest lillkapsast ning magus-hapust õunast ühes pajas podisemas meelele eriti suurt headmeelt valmistas.

Supp on lihtne ja ülikiire valmistada, nagu ikka! Originaalretsept on mõeldud 8 sööjale, ise kahandasin koguseid nii neljale. 

VAJA LÄHEB:

25g võid

1-2 sibulat

1 keskmine lillkapsapea (või nii 400-500 g külmutatud lillkapsa õisikuid)

4 keskmist õuna (kooritud ja tükeldatud), lisaks pool õuna serveerimiseks

400ml piima

200ml vett

2 puljongikuubikut

Soola, pipart

Oliiviõli, tüümiani serveerimiseks

Kuumuta õli paksupõhjalises potis ning lisa esmalt peenelt hakitud sibulad. Prae, kuni sibulad omandavad kergelt kuldse ilme ja pehmenevad. Seejärel lisa hulka tükeldatud lillkapsas ja õunad, kuumuta veel kuskil 5-6 minutit. Lisa hulka piim, vesi ja puljongikuubikud, lase keema minna ning seejärel langeta temperatuuri, et supp õrnalt podiseda saaks. Kui lillkapsas ja õunad on muutunud pehmeks, püreesta supp saumiksri abil ühtlaseks. Maitsesta soola ja pipraga, soovi korral võid lisada ka näpuotsatäie suhkurt. 

Serveerimisel lõika valmis peened õunatikud, aseta need supile. Raputa peale kuivatatud tüümiani ning nirista pisut oliiviõli. 

Ja ongi aeg nautida. Eriti meeldis mulle tüümiani ning värske õuna kooslus, mis nii mõnusa kick'i supile suhu pistes juurde andis! 

Viimasel ajal hakkas hirmsasti peedi järele piinama ning sai teda toidu sisse nii ühel kui teisel kujul lisatud. Kuna Maaülikoolis on hakatud lõunasöögiks pakkuma vahvaid mahetoite ning suurenenud ka sealne supivalik, siis saingi ühel toidukorral inspiratsiooni valmis meisterdada üks vahva punane peedisupp. Kui koolis meenutas supp pigem palju nalja tekitavalt mannavahtu, siis minu supike kuuluks ilmselt pigem sinna pohlamoosiliste seltskonda. Maitse poolest on supp aga peet mis peet, pealegi mõnusalt küüslaugune. Viimane peaks eriti kasulik olema nüüdisaegsel gripihooajal, lisaks ka talv külmakraadidega varsti ukse ees! 

Valmistasin supi iseendale, kuid valminud kogusest saaks söönuks ilmselt ka kaks väiksema isuga inimest. 

VAJA LÄHEB:

1 keskmise suurusega kartul

2 suuremat keedetud peeti

1 väiksem sibul

3 küüslauguküünt

Kuivatatud basiilikut

2-3 spl maitsestamata jogurtit või hapukoort (võib vabalt asendada ka toorjuustuga)

Soola, pipart

Panin esmalt soolaga maitsestatud vette keema väikesteks kuubikuteks lõigatud kartuli. Vett lisasin nõnda palju, et kartulid oleksid kenasti kaetud. Mõne aja pärast lisasin sekka ka peedi ja lasin koos neil podiseda. Samal ajal praadisin õrnalt kuldseks peeneks hakitud küüslaugu ja sibula. Need lisasin ka pärast praadimist supile. Kui kartulid tunduvad olevat valmis, püreesta supp saumiksri abil. Lisa hulka ka jogurt või hapukoor, maitsesta veel soola ja pipraga ning sega sisse ka nii teelusika jagu basiilikut. Ja ongi valmis!

Mina täiesti püreeks suppi ei lasknud, meeldib neid pisikesi peeditükke konsistentsis tunda. :) 

Vahepeal juhtub kohe nii olema, et kõige paremad asjad juhtuvad meiega täiesti juhuslikult. Ilma mingisuguse suurema planeerimise või vaevata - ühtäkki lihtsalt ongi nii. Ja sedasi juhtus täpselt ka antud supiga. Viimase valmistamine oli tingitud ka vajadusest enne suvepuhkusele sõitmist külmkapp veel sinna seisma jäänud võimalikest riknevatest toiduainetest tühjaks teha. Nii saigi kõik kapist leiduv potti podisema pistetud ja takkapihta supiks püreestatud. Ja seda, mis välja tuli, ei oleks osanud me keegi oodata. Tõesõna, supitaldrikusse sai tõstetud üks paremaid püreesuppe, mida ma iial söönud olen. Ilma liialdamata. Ja lisaks kiirgas ka supp veel nõnda kaunilt ja kuldkollaselt!

Koguseid päris täpselt ilmselgelt kirja ei pannud ja nüüdki kriban mälusopist sobratud killukeste põhjal asja siia üles. Aga eks siin olegi tegemist sellise universaalse retseptiga, mida võib vastavalt oma soovidele ja külmkapi sisule kohandada. Aga mainiksin siiski ära, et antud supi puhul mängivad porru ja kapsa olemasolu maitse osas üsna suurt rolli. 

VAJA LÄHEB:

2 kartulit

1-2 porgandit 

1 porru (porru lehti ei kasutanud)

Tükk valgest kapsapeast (nii 200-300g)
Tükike ka suvikõrvitsat

Puljongikuubik

2-3 spl hapukoort

Jahvatatud paprikapulbrit

Vahemere ürte (kasutasin segu basiilikust, oreganost jms.)

Soola, pipart maitsestamiseks

Vett

Esmalt haki kõik komponendid väiksemateks kuubikuteks ning pista potti. Vala peale nii palju vett, et kõik koostisosad oleksid kenasti kaetud, vajadusel võib vett hiljem pisut ka juurde lisada, kui supp tundub liialt paks olevat. Pista hulka ka puljongikuubik ning lase supipõhjal keema tõusta. Lase potil kenasti podiseda, sekka võid lisada ka muid maitseaineid (või tee seda soovi korral hoopis pärast püreestamist). Kui kõik tundub piisavalt pehme olevat, püreesta supp saumiksriga. Sega hulka hapukoor ning maitsesta soola, pipraga. Maitse ja korrigeeri maitset vastavalt soovile. Ja tegelikult peakski kõik olema! 

Serveerimiseks röstisin pannil ilma õlita saiakuubikuid ja puistasin peale kuivatatud peterselli. Lihtne aga nii maitsev!

Pea võimatu on sõnadesse panna seda tunnet, mida imelised värvid, lõhnad ning nende poolt loodavad kooslused minus köögis askeldades tekitada suudavad. Tihtipeale jääb mõistetamatuks, kuidas on võimalik, et midagi niivõrd lihtsat ja elementaarset saab õigesti tegutsedes muutuda mittemillestki ühtäkki millekski, mis naeratuse suule kleebib ja terve maailma kuidagi teistmoodi taktis tiksuma paneb. Ja kui ilu silmade ees pea omamoodi õnnest pöörlema paneb, on maitsed, mis keelepatjadel tantsisklevad vaid lisaboonuseks kogu tervikule...

Ja mulle niivõrd meeldib see, kui palju värve kannab endaga kaasas suvi. Iga päev tundub olevat just kui lõputu vikerkaar, mis üheskoos maitsekombinatsioonidega tavapäraselt rahulikust argipäevast ühtäkki leekides lõõmavaks karnevaliks muutub, kus jagub nii kirge, värvikirevust kui teistmoodi rütmi.

Jah, need värvid. Ja mõni varjund on vahel kohe ilusam kui teine. Ja nii oli antud punaste läätsede püreesupi puhul, kuhu salakavalalt end kerge tšilline vürtsikus ning valged oad peitnud olid. Sest oi neid aroome...imeline. Inspiratsiooni sain siit. 

VAJA LÄHEB:

2 tl köömneid

1 punane tšillikaun või kasutada selle asemel tšillihelbeid, tšillimaitseainet vms, tunde järgi. :) 

1 punane keskmine sibul

140g punaseid läätsesid

850ml (köögivilja)puljongit või vett

400g purk tükeldatud või purustatud tomateid

400g kikerherneid või valgeid ubasid, ise kasutasin viimaseid

Soola, pipart, näpuotsaga suhkurt

Lisaks kasutasin maitsestamiseks veel pisut jahvatatud ingverit ja koriandrit. 

Pane esmalt pann (või mugavuse mõttes paksema põhjaga pott) soojenema ning aseta sellele köömned (kui kasutad tšillihelbeid, siis lisa siinkohal pannile ka need!). Lase neil kergelt röstida, kuni nad hakkavad pannil õige pisut hüplema ja aroom nendest mööda kööki laiali valgub. Seejärel lisa pannile pisut õli ning peeneks hakitud sibul ja kui kasutad tšillikauna, siis lisa peeneks hakituna hulka ka see. Pruunista umbkaudu viis minutit ning siis lisa hulka läätsed, puljong ja purustatud tomatid. Oota, kuni kogu mass läheb keema, ning lase seejärel pisut madalamal kuumusel podiseda, kuni läätsed on muutunud pehmeks. Seejärel peenesta supp nuimiksriga mõnusalt ühtlaseks püreelaadseks massiks, aseta tagasi tulele ja lisa hulka ka valged oad (või mis iganes herneid või ube sa kasutada otsustad!). Kuumuta madalal kuumusel, maitsesta seni soola, pipra ja koriandriga (soovi korral lisa hulka ka pisut ingverit), kuni leiad maitsetele õige tasakaalu. Eriti pean just silmas soola. Ise viskasin sisse veel ka pool teelusikat suhkurt, et see maitsed eriti veel esile kergitaks. 

Ja nii lihtne ongi! 

Soovi korral võib serveerimisel hulka lisada ka teelusikatäie kreeka jogurtit. 

Kuid lisaks sellele, et suure tõenäosusega antud brokoli-aedoa supp meeste heakskiidu pälvib, teeb see oma vitamiini- ja mineraalirohkusega kõhule mõnusasti pai ning samuti muudab see spargelkapsa ka nende jaoks meeldivaks, kes seda tavapäraselt väga võib-olla ei poolda, kuna esmane maitse seguneb mõnusasti teiste koostisainetega, moodustades imemaitsva koosluse. Ja pisut kana supis annab lisab toekust ja täidab kõhtu veelgi enam! 

VAJA LÄHEB:

500g brokolit ehk spargelkapsast 

Suur peotäis rohelisi aedubasid

1 suurem sibul

3-4 väiksemat või keskmist küüslauguküünt (ma armastan küüslauku!)

100-150 g sulatatud juustu

Poole sidruni mahl

Soola, pipart, suhkurt

2  keskmistkanafilee riba

Kana maitsestamiseks tšillimaitseainet, soola, pipart

Värsket rohelist sibulat 

Esmalt puhasta ja pese brokoli ning lõika õisik pisemateks tükkideks. Haki peeneks sibul ja küüslauk. Pane brokoli, aedoad, sibul ja küüslauk potti ning vala peale nii palju vett, et kõik koostisosad oleksid peaaegu kaetud. Keeda köögivilju madalal kuumusel (soovi korral lisa vette pisut soola), kuni kõik on korralikult pehme. Samal ajal võid väikesteks kuubikuteks lõigata kanafilee ning selle pannil kuldpruuniks praadida, maitsestades tšillimaitseaine, soola ja pipraga. Kui köögiviljad valmis, püreesta saumiksriga kõik tükivabaks ja lisa juurde sulajuust (mina kasutasin röstitud kana maitselist) ning maitsesta sidrunimahla, soola, pipra ja vähese suhkruga. Sega kõik omavahel läbi. Kui supp peaks jääma liigse keeduvee tõttu liialt vedel, võib seda paksendada, lisades pisut jahu või maisitärklist. Minul nipp töötas! 

Serveerimisel lisa kanafilee lihtsalt kaussi supi sekka ning puista peale värsket rohelist sibulat. Õnnega on need koos, kes sibula endale aknalauale kasvama on juba jõudnud panna! :) 

Ja nii lihtne see järjekordselt ongi! 

Viimaks sai pärast ulmelist pidusöömist, mis sel aastal kestis lausa mitmeid päevi ning millele järgnes lühiajaline tõrge isegi pliidi poole pilgu suunamisest, rääkimata söögitegemise ideele endalegi mõtlemisest. Aga kaua üks inimhing ikka jaksab vaikselt koriseva kõhuga ringi liikuda, eks. Ja kuna suurt praadi pärast taolist söömapidu siiski veel tahtma pole hakanud, otsustasin pöörata püreesupi usku. Ja tundub, et püha rituaali hakkan vähemalt mõnda aega läbi viima üsna tihti! Sest nii maitsev on. 

Pean tunnistama, et suur seenesõber ei ole ma kunagi olnud. Peale tõelise klassika, imemaitsva kukeseenesousti, mis keedukartulitega koos niivõrd hästi maitseb, ja šampinjonide väga muud sööma ei kipu.  Purki pistetud seentest on minu käed siiani väga kaugele hoidnud ning küllap teevad seda ka edaspidi, kui just mingi eriline ime aset ei leia! Ja ega nüüdki asi eelpool toodud seenesortidest kaugemalt pole, kuid isu nende söömise vastu kasvab vist tõesti iga päevaga. Allpool toodud seenepüreesupp on üks minu viimaste päevade katsetustest. Nagu ikka, imelihtne, kuid imemaitsev! Retsept pärit Toidutarest.

VAJA LÄHEB:

300-400g šampinjone 

1 sibul

2-3 küünt küüslauku

1spl võid

1 liiter vett

6 (röst)saiaviilu

1 seenepuljongikuubik

2dl kohvikoort 

Soola, pipart

Esmalt tükelda seened, puhasta ning haki peeneks sibul ja küüslauguküüned. Aja paksupõhjalises potis või kuumaks. Lisa seened, sibulakuubikud ja küüslauk ning kuumuta tasasel tulel, kuni suurem osa seentest eralduvast vedelikust on eraldunud ning aurustunud. Umbes 10 minutit. Lisa juurde kuum vesi, saiaviilud, puljongikuubik (murenda sõrmede vahel) ja maitseained. Siinkohal tõmbas minul hetkeks kulm kortsu, kuna saiaviilud kogu seenemassi ja muuga nägi tõsiselt kahtlane välja, kuid karta pole põhjust. Sai paksendab suppi ning kuigi see ei ole just kõige isuäratavam vaatepilt, mis valmistamisprotsessi käigus ette tuleb, jääb tulemus siiski siidiselt pehme. Saadud "suppi" hauta peaaegu keemiseni ligikaudu 10 minutit, eemalda tulelt ning püreesta nuimiksriga ühtlaseks seguks. Seejärel vala juurde kohvikoor ning kuumuta uuesti keemiseni. Maitse ning vajadusel lisa soola/pipart. Serveerimisel raputasin juurde pisut veel kuivatatud peterselli ning maitses imehea!