Olen ka varem oma kiindumust püreesuppide suhtes avaldanud ja vist ei pääse ka sellest nüüd. Mulle nii meeldib, kuidas nii lihtsate vahenditega on võimalik igapäevast toidulauda palju värvi- ning maitseküllasemaks muuta. Ja nii oli ka seekord, kui järjekordse külmkapitühjendusega seotud aktsiooni käigus ootamatult hea kombinatsioon kokku sai vuristatud. Supp sai täidetud keha paitavate koostisosadega ja mõnusalt roheline. 

Viimasel ajal meeldib eriti supile serveerimisel lisada mahlaseid pirnitükke. Lisab supile nõnda hea värskust!

Ühe koostisosana kasutasin päev enne valmistatud küüslaugust jogurti-kurgi kastet, kuid seda saab  antud juhul supis asendada ka lihtsalt pisut jogurtit ja küüslauku sisse lisades. 

VAJA LÄHEB:

1 sibul

2-3 küüslauguküünt

1 terve brokoli

3-4 peotäit värsket spinatit (vabalt võib ka külmutatud spinatit kasutada)

1 puljongikuubik ning vett (sedasi, et kõik koostisosad kenasti potis saaksid ära kaetud)

Maitsestamata jogurtit (võib asendada ka nt toorjuustuga)

Soola ja pipart maitseks

Serveerimiseks pirni ning kõrvitsa- ja seesamiseemneid

*Antud juhul lisasin meespoole rõõmuks supi sisse ka pisut eraldi paprikaga maitsestatud ning praetud kanafileed, kuid isiklikult oleksin need isegi supist välja jätnud. Kuid kellel lihaisu painab võib seda vabalt ka teha! 

Kuumuta potipõhjas pisut õli või võid ning prae õrnalt läbi puhastatud ja tükeldatud sibul ning küüslauk. Lisa hulka brokoliõisikud, puljongikuubik ja vala peale kuum vesi. Tavaliselt lisan nii palju, et kasutatud juurikad-köögiviljad on kenasti veega kaetud. Kui kasutad külmutatud spinatit, lisa ka see. Lase keema tõusta ning keeda, kuni brokoli on enam-vähem pehme. Pane potti ka värske spinat, kuumuta hetkeks. Seejärel blenderda supp saumiksriga püreeks, lisa hulka jogurt. Maitse suppi ning lisa soovi korral soola ning pipart. 

Ja, nagu ikka, nii lihtne ongi! 

Millegipoolest olen toidu puhul järjest enam hakanud tüürima aina lihtsamate maitsekombinatsioonide poole, mis kuidagimoodi omavahel sedavõrd lihtsalt tasakaalu loksuvad ja suurt sagimist ei nõua. Ja üheks, kus see on peaaegu et alati kõige tugevamalt välja kumanud, on justnimelt pastatoidud. Pigem kipun eelistama väheste ja juba ise eraldiseisvalt säravate komponentidega pastasid, mis võib-olla ehk liiga lihtsameelsed kipuvad tunduma, kuid millega peaaegu et kunagi puusse ei pane või pettuma ei pea. Niiöelda ohutud kombinatsioonid.

Viimasel ajal on taastärganud minu armastus päikesekuivatatud tomatite vastu ning just täna tundus niivõrd hea mõte olevat seda mõne teise maitsva asjaga ja pastaga kokku segada. Ja nii sündiski see imelihtne, kuid puhastest maitsetest kumav pasta, kus tekstuuri annab kergelt keedetud brokoli ja maitsenüansse oliivid, päikesekuivatatud tomatid ja õrn piprane küüslaugumekk. 

Kuna tegin süüa ainult iseendale ja blogimise peale sel hetkel ei mõelnud, siis suuremalt jaolt kasutatud toiduainete hulka kullisilma täpsusega ei vaadanud, siis üritan kirja panna retseptipõhja (ühele inimesele), mida igaüks iseenese tarkuse ja soovide järgi täiendada võib. 

Lisaks võin öelda, et ilmselt võib koostisosad ka pastaga lihtsalt segamise asemel blenderisse pista ja kastmeks muuta. Tean, et järgmine kord proovin hoopis sedasi!

VAJA LÄHEB:

Umbes 60 grammi keetmata pastat (mina kasutasin pennesid)

2 spl oliiviõli

1 väiksem valge sibul

2 küüslauguküünt

30-40 g päikesekuivatatud tomateid

4-5 suuremat brokoli sagarat (mina kasutasin külmutatud, seetõttu ka keetsin)

5-6 oliivi (mina kasutasin rohelisi ilma kivideta)

Basiilikut (kuivatatud või kui leidub, siis värsket)

Soola, musta pipart

Esmalt võibki pastavee pliidile kuumenema panna ning seejärel alustada asjade puhastamise ja hakkimisega. Haki sibul pisikesteks kuubikuteks, küüslauguküüned peeneks, päikesekuivatatud tomatid endale sobiva suurusega tükkideks ning oliivid ratasteks. Kui vesi keema läheb, pane brokoli (kui kasutad külmutatud versiooni nagu mina) koos pastaga keema. Brokoli võid pisut varem enne pasta kurnamist välja võtta  ja noaga pisemaks tükeldada. Värske brokoli puhul võid sagarad lihtsalt peeneks hakkida ning pannil õrnalt teiste koostisosadega õrnalt pruunistada. Seejärel kuumuta pannil õli ja pruunista selles mõned minutid sibulat ja küüslauku. Seejärel lisa hulka päikesekuivatatud tomatid (nüüdseks peaksid küll neid lõhnu tundma!;) ja mõne aja pärast ka oliivid. Maitsesta pisut soola ja pipraga ning lõpuosas, kui pasta hakkab valmis saama, raputa peale basiilikut. Sega pastaga omavahel läbi, lisa veel hulka pisut pipart ning soovi koral oliiviõli ja voila! 

Ilmselgelt, nagu iga taolise pasta puhul, on alternatiive palju ning sisse segada võib nii mõndagi muud. Soovi korral õige pisut kreemisema tulemuse nimel koort või maitse ning proteiiniannuse tõstmiseks pisut kana. Sest pastaga ongi see vahva asi, et võimalusi on tegelikult lõputult.

Kuid lisaks sellele, et suure tõenäosusega antud brokoli-aedoa supp meeste heakskiidu pälvib, teeb see oma vitamiini- ja mineraalirohkusega kõhule mõnusasti pai ning samuti muudab see spargelkapsa ka nende jaoks meeldivaks, kes seda tavapäraselt väga võib-olla ei poolda, kuna esmane maitse seguneb mõnusasti teiste koostisainetega, moodustades imemaitsva koosluse. Ja pisut kana supis annab lisab toekust ja täidab kõhtu veelgi enam! 

VAJA LÄHEB:

500g brokolit ehk spargelkapsast 

Suur peotäis rohelisi aedubasid

1 suurem sibul

3-4 väiksemat või keskmist küüslauguküünt (ma armastan küüslauku!)

100-150 g sulatatud juustu

Poole sidruni mahl

Soola, pipart, suhkurt

2  keskmistkanafilee riba

Kana maitsestamiseks tšillimaitseainet, soola, pipart

Värsket rohelist sibulat 

Esmalt puhasta ja pese brokoli ning lõika õisik pisemateks tükkideks. Haki peeneks sibul ja küüslauk. Pane brokoli, aedoad, sibul ja küüslauk potti ning vala peale nii palju vett, et kõik koostisosad oleksid peaaegu kaetud. Keeda köögivilju madalal kuumusel (soovi korral lisa vette pisut soola), kuni kõik on korralikult pehme. Samal ajal võid väikesteks kuubikuteks lõigata kanafilee ning selle pannil kuldpruuniks praadida, maitsestades tšillimaitseaine, soola ja pipraga. Kui köögiviljad valmis, püreesta saumiksriga kõik tükivabaks ja lisa juurde sulajuust (mina kasutasin röstitud kana maitselist) ning maitsesta sidrunimahla, soola, pipra ja vähese suhkruga. Sega kõik omavahel läbi. Kui supp peaks jääma liigse keeduvee tõttu liialt vedel, võib seda paksendada, lisades pisut jahu või maisitärklist. Minul nipp töötas! 

Serveerimisel lisa kanafilee lihtsalt kaussi supi sekka ning puista peale värsket rohelist sibulat. Õnnega on need koos, kes sibula endale aknalauale kasvama on juba jõudnud panna! :) 

Ja nii lihtne see järjekordselt ongi! 

See on tegelikult omamoodi naljakas, kuidas iga päevaga, mil jõulud kalendris meile aina rohkem külje alla ujuvad, see ka inimeste toidukorvis ja söögilaual kajastub. Seda olen märganud eelkõige ennast "kõrvalt jälgides"...Esimene leivategu, mida peagi kindlasti pärast teistkordset tegu ka pildis-kirjas kajastan, on ülimalt edukalt seljataga, verivorstid on juba ammuilma jõuluõhtu eelproovi korras ära proovitud, et maitsete headuses sajaprotsendiliselt kindel olla, ning mandariine on kõhtu mahtunud igapäevaselt juba kilode viisi...lisaks kõigele mahub ju alati mõni (khm) piparkoogike sooja tee- või glögitassi kõrvale suhu pista. Ja päris enda piparkoogitegu on ka küpsetamisplaani end kenasti sisse seadnud. Seega võiks nagu väita, et jõulude tulekuks on kõik, nii keha kui vaim, vaikselt juba valmis. 

Aga sellest hoolimata tahaks ju vahepeal hapukapsa ja muu sellise kõrval vahelduseks miskit kergemat ka taldrikule asetada, et jõuludeks lumepallidele veeremises mitte just väga siirt konkurentsi pakkuda. Ja sellistel hetkedel vaatad otsa erinevatele juurviljadele ning otsid erinevaid viise, kuidas neid võimalikult maitsevaks ja meeltele huvitavaks teha, kuid selle protsessi lõpptulemusena jään vähemalt mina niivõrd sageli nõutuks, mille peale keerangi kokku tavapärase toorsalati ja asun seda rõõmsasti närima. Õnneks võib aga mõningase otsimise peale leida ka vahvaid ning imelihtsaid retsepte, mis veggied söögilaual lausa särama panevad. Allpool toodud lillkapsa-brokolivorm on üks nendest. 

Originaalretsept on pärit Toidutarest, minu poolt kirjapandu on mõningaste muudatustega.

VAJA LÄHEB:

250g lillkapsast

250g brokolit

1 keskmine sibul

100-150g riivjuustu, mida peale raputada

Kastme jaoks:

250ml kohvikoort

Soola, /sidrunipipart) pipart

Alternatiivina võib vabalt kasutada ka piima-munasegu, mida soola ja pipraga maitsestatult peale valada. Ja nagu originaalretseptis kirjas, võib kastme kokku segada 2dl soovitatavalt lahjast majoneesist, riivjuustust, mille segad pealeraputamise asemel kastmesse, ning 2 munast, mida siis vastavalt harjumustele ning soovile maitsestada. 

Kõrvale sobib ideaalselt serveerida kala või kana. Mina sõin vormi just nimelt kanafilee kõrvale, mille ma eelnevalt soola, pipra ning mehhikopärase maitseainega kilekotis kokku segasin ning umbkaudu 20 minutiks külmkappi seisma panin. Hiljem pruunistasin vahel kaane all hoides pannil ning tulemuseks oli imemaitsev, tõsiselt mahlane ning tervislik kana. Muidugi võib kana ka kuubikutseks lõigata ning koheselt koos teiste komponentidega vormis küpsetada. 

Kuid vormi enda jaoks puhasta ja haki sibul peeneteks kuubikuteks ning pruunista hetkeks pannil. Brokoli ja lillkapsa õisikud keeda umbes 3 minutit õrnalt soolatud vees, kurna ning vala ahjuvormi. Lisa hulka ka sibul. Seejärel kalla peale omavahel segatud kastme ained ning raputa peale riivjuust. Küpseta vormi 180 kraadi juures umbkaudu 30 minutit ja voila! 

Ja niimoodi oligi õhtusöök ühele. :)