Küpsisetort on minu jaoks täielikult aegumatu klassika. Magustoit, mida oskavad teha ka kõige pisemad (noorte junsude emade- ja isadepäeva põhiline päästeingel, kas pole?) ning mis maitse poolest ilmselt mitte kunagi alt ei vea. Ja kui vähene vaev kroonitakse imehea koogielamusega, siis ei oska ju muud soovidagi! 

Kuigi maitsvat küpsisetorti saab teha ilmselt igasugustes kombinatsioonides, on allpool toodud retsept muutunud mitu aegumatuks lemmikuks. Pärit on ta parima sõbranna ema retseptivaramust ning vaikselt nõnda ka minu omasse hiilinud. Sel korral valmistasime teda venna sünnipäevaks, et tähtpäeva kenasti hommikuvalguses maiustades vastu võtta. Parim tehtud meie enda heade Kalevi küpsistest! :)

VAJA LÄHEB:

4 pakki Kalevi küpsiseid (2 vanilli, 2 kakao maitselist)

1 pakk vahukoort

Paar teelusikat suhkurt

2 pakki vanillikohupiima

1 pakk vanilje kohupiimapastat (olen kasutanud ka ricotta kohupiimapastat, sobib ka see!)

Küpsiste leotamiseks kangemat kohvi

Vahusta vahukoor natukese suhkruga, kuni koor on muutunud kohevaks ja vahustades tekivad pinnale teravad tipud. Sega sisse kohupiim ja kohupiimapasta. Lao esimene kiht küpsiseid (üks kiht heledaid, teine kiht tumedaid jne), lisa supilusikaga küpsistepinnale kohvi ja lase sellel pisut sisse imbuda. Lisa peale kohupiima-vahukoore massi ning laota peale uus kiht küpsiseid. Korda, kuni jõuad soovitud kõrguseni. Kata pealt kohupiima-vahukoorekihiga ja purusta sõrmede vahel peale küpsisepuru. Lase külmas kindlasti mõned tunnid seista, mida kauem saavad maitsed sisse imbuda, seda parem! 

Pole end iialgi suuremat sorti küpsetajaks pidanud ning ilmselt seetõttu ahjuust koogi või mõne muu magusa järele haaramiseks kuigi tihti ei poeta. Küllap on see ka mingis mõttes hea, kuid ometi jääb sageli seetõttu suur ja siiras rõõm ise magusate maiuste kokkuklopsimisest ning valmistamisest kogemata. Sest küpsetamisega on kohe teistmoodi. Omaenda kätega millegi loomine, kust kogu protsessi paisatud hool ja vaev tõepoolest maitsete kaudu väljenduvad. 

Sellel aastal lubasin iseendale, et jõulude puhul istun eelnevalt julgelt tunde köögis, et päriselt kohe küpsetada. Ja siiani on lubaduse täitmine üsna produktiivselt läinud ning meel kõigest sellest lausa eriti rõõmus. Oma koduköögis enda käe järgi asjade kasutamine ning mis kõige olulisem - kodumaisest toorainest - on tõeline rõõm. Ei suuda tegelikult sõnadesse panna seda eufooriat, mil viimaks pärast esimesi tunde kodus olles poodi sai mindud ja seal reaalselt kõike oli saada, millest hing siiani puudust oli tundnud. Heameel väikestest asjadest. 

Kuid suurest vaaritamisest hoolimata tuleb nentida, et küpsetamine on mulle siiski õige pisut võõras ning küllap ei tulnud kõik asjad nii välja, kui võib-olla oleks võinud, kuid eks harjutamine teeb meistriks. Siia panen aga esialgu kirja selle suviselt marjase ning figuurile spetsiaalselt jõuluajal meeltmööda tervislikuma juustukoogi, mis tavapärase toorjuustu asemel hoopis ricotta kohupiimast valmis on küpsetatud. Tõeliselt värske ning mahlane! Ja lisaks veel imelihtne! Inspiratsiooni sain siit imearmsast blogist, kust küpsetiste armastajatele ilmselt paradiis avaldub! 

VAJA LÄHEB:

PÕHI:

150g digestive küpsiseid

50g sulatatud võid

TÄIDIS:

600g ricotta kohupiima

200g hapukoort

1,5dl suhkurt

3 muna

1sl mett (võib ka välja jätta)

Pisut riivitud sidrunikoort 

Tunde järgi marju vastavalt iseenda soovile (mina kasutasin külmutatud mustsõstraid)

 

Esmalt purusta põhja jaoks peeneks küpsised ning sega omavahel kokku sulatatud võiga. Seejärel kata ühtlaselt lahtikäiva vormi põhi küpsisepuruga. Täidise jaoks sega omavahel kõik ülejäänud komponendid (mina segasin siin juba sisse ka marjad) omavahel ühtlaseks massiks ja vala ettevaatlikult koogipõhjale. Seejärel küpseta 180 kraadi juures 40-45 minutit. Silmas tuleb pidada, et ahjust välja võttes peab kook õrnalt võdisema ning ei tohiks olla täielikult läbiküpsenud. Lase koogil täielikult maha jahtuda (vajadusel kata selleks ajaks fooliumiga - mina seda ei teinud) ning aseta üleööks külmkappi. Hiljem kata kook marjadega või naudi niisama. :) 

Kuna mina valmistasin koogi päeval ning lasin sel külmas vähem kui ööläbi taheneda, jäi see mul esmalt serveerides pilti thees õige pisut "pehme". Järgneval päeval kapist uuesti võttes oli kook täielikult tahenenud. Endale tegin mällu ka märkme, et järgmisel korral kasutan täidises sidrunikoore asemel pisut sidrunist pigistatud mahla. 

 Mõnikord on üsna kummaline, vahel isegi naljakas, kuidas mõningad maitsed või aroomid automaatselt mingite kindlate hetkede või momentidega ühtivad, mis eneselegi märkamatult mineviku radadele tallama viivad. Sellesama minu jaoks tõenäoliselt ühe kõige traditsioonilisema küpsetisega üldse - kohupiima plaadikoogiga - seonduvad paratamatult seesama raskesti sõnadesse pandev kodusoojus ning aastate möödumisega mälestustele külge haakunud hõng, mis nostalgialainete näol mõnusalt enda alla matab. Ja kui ma seda kooki kannatamatusest juba ahjusoojana maitsesin ja selle ilmeksimatult tuttavad maitsed minu suus lahvatasid, võisin vaid naeratada, sest kook maitses täpselt sama hea kui minu enda ema seda mulle esmakordselt valmistas, seda siis juba oma hea kümmekond aastat tagasi. 

Võib-olla olen üks paljudest, võib-olla üks vähestest, kes seda ütleb, aga see kook on omamoodi eriline. Imelihtsalt valmistatav, nagu üks kohupiimakook ikka, kuid sealjuures nii mõnusalt õhuline, mahlane ja maitse poolest, ülepaisutamata sõnadega - lihtsalt suurepärane.

Allpool toodud kogustest peaks jaguma sellise keskmise (25x35cm või miskit sinnakanti) ahjuplaadi katmiseks. 

VAJA LÄHEB:

Põhi:

100g võid (või võiks natuke aega enne kasutamist külmkapist välja võtta ja mõneks ajaks seisma jätta)

2 spl suhkurt

1 muna

2dl jahu

Näpuotsatäis soola 

Kate

600g kohupiima (eelistada tuleks just seda teralist kohupiima, mitte kohupiimapastat. Minu jaoks käivad õige plaadikoogi sisse ka rosinad, seega eelistasingi just (lahjat) rosinatega kohupiima)

1,5-2dl suhkurt

2dl hapukoort

Poole sidruni mahl

1tl vaniljesuhkurt

Järgmisel korral jätan põhja sisse suhkru arvatavasti lisamata või vähendan suhkrusisaldust kattes (kasutan nii 1dl suhkurt vms.). Arvatavasti mängis kohupiima magusus siin pisut rolli ja muutis koogi magusasõprade rõõmuks üsna magusaks, aga mitte nii hullusti, et see lausa häirima hakkaks. Tassi kuuma ning kange kohvi kõrvale oli ideaalne! 

Esmalt tuleks valmistada põhi. Selleks vahusta toatemperatuurile eelnevalt mõneks ajaks seisma jäetud või suhkruga kohevaks. Seejärel lisa muna ning vahusta õige pisut veel. Sega hulka jahu ja lisa näpuotsatäis soola. Suru tainas kannatlikult küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. (Siinkohal tuleb tõesti kasuks nipp küpsetusplaat eelnevalt õrnalt näppudega veega niiskeks pritsida, et paber minema ei libiseks!) Eelküpseta põhja umbes 5 minutit ja seda 200 kraadi juures.

Katte valmistamiseks eralda kõigepealt munavalged hoolikalt munakollastest. Munarebud ehk kollane osa vahusta suhkruga. Lisa sellele segule hapukoor, sidrunimahl ja vaniljesuhkur. Kõige lõpus lisa ettevaatlikult juurde ka eraldi tugevaks vahuks vahustatud munavalged. Tekkinud mõnusalt õhuline segu vala eelküpsetatud põhjale ja küpseta seda 180 kraadi juures umbes 30-40 minutit, kuni kook omandab silmale ilusa kuldse jume. 

Enne serveerimist lase koogil kindlasti ka jahtuda (kuigi pean tunnistama, et mina olin kannatamatu ja viskasin plaadi mõneks hetkeks rõdule ja esimesed tükid - nii piltide (seepärast selline mitte nii tahke ja kommertslik välimus!) kui maitsmise jaoks - lõikasin juba varakult). Aga nagu kohupiimakookidega ikka - seistes muutuvad aina paremaks. Aga kes nõnda kaua ikka kannatada jaksab... :)

Üsna tihti kipun mõtlema selle üle, miks me kipume niivõrd kergekäeliselt argielu kaootiliselt tiirlevas keerises ära unustama elu kõige ilusamaid ning ühtaegu ka kõige lihtsamaid külgi. Neid kirjeldamatud momente täis erinevaid emotsioone, sõnu, lõhnu, värve ning hingesoojendavat rõõmu. Nii sageli ei pane me tähele, kui meeldivalt mõnus on päikese soojus, kuidas värvid meie ümber sujuvalt ühte põimuvad, kuidas õhk lausa tuntavalt vihma moodi maitseb või kuidas hommikuse kohvi aroom ninasõõrmetesse jõudes ebareaalselt suurt naudingut pakub. Või kuidas ajaga kiiruse peale võisteldes sageli iga amps toitu lihtsalt söögitorust alla libiseb, tundmata, mil määral erinevad maitsed plahvatuslikult keelel ühte põimuvad. Igati loomulik ja mõistetav, sest ega maailmaga ei jaksagi pidevalt võistelda ja sammu pidada.

Kuid ilmselt on just seetõttu need hetked, mil end muhedalt köögilaua taha istuma sead, õrn ootusärevus tulemi ees hinges surisemas, ning kahvliga esimese ampsu taldrikult võtad ning suhu pistad. Need momendid, mil suled ilma mingisuguse vaevata silmad ning võid ainult mõelda, et kui taeval oleks maitse, siis tõenäoliselt olekski tegemist sellega, mis minu meeltel mängleb. Täpselt nii tõenäoliselt peenikesed inimesed välja surevadki, kuid las minna...

Kui päris aus olla, siis eriline koogiküpsetaja ma ei ole. Kogu protsess kipub minu peas mitmeid kordi parem ja edukam välja nägema, mistõttu on reaalne tulem sageli ligilähedane harju keskmisele, kuigi see, milline mu köök pärast välja näeb, ületab lati mitmekordselt. Seega püüangi ma enamasti suure koogiisu tekkides kokku klopsida midagi ääretult lihtsat, mis saab kiiresti valmis ning mille valmistamine ei nõua eriliselt suuremaid oskusi kui vaid koostisainete kokkusegamine...täna küpsetatud kohupiima-mustsõstrakook on pesuehtne näide sellest, millega isegi mina hakkama sain. Ja koogi suussulav tekstuur, mõnusa magususe ning marjade hapukas kooslus on absoluutselt mõnda lisakilomeetrit jooksurajal väärt...

VAJA LÄHEB:

400 g kohupiima (mina kasutasin lahjat vanillimaitselist kohupiima, mistõttu jätsin originaalretseptis oleva 100g suhkrut välja. Kui kasutate väherasvast maitsestamata kohupiima, siis võib vastavalt maitsele ning vajadusele ka suhkurt lisada)

1 pakk Erika tordipulbrit (kui seda ei leidu, võib vabalt seda asendada juubeli tordi või šokolaadimuffinite tegemiseks mõeldud pulbriga!)

150g võid

2 muna

Mustsõstraid (praegusel ajal, mil igasugu marju meeletutes kogustes kõikjalt saada on, võib antud koogi sisse ükskõik, mida panna! Kirssidest ja vaarikatest mustikate ja mustsõstardeni välja)

1 tl vanillisuhkurt

Esimesena sega näppude vahel õrnaks pudi meenutavaks massiks kokku tordipulber ja või. Seejärel sega eraldi kokku kohupiim, munad ning vanillisuhkur. Kui kasutate maitsestamata kohupiima, siis võib siinkohal juurde segada ka suhkru. Kuna kook ise on aga tordipulbri tõttu üsna magus ja rammus, siis vähemalt mina jätaks suhkru isegi välja, kuid eks iga maiasmokk teab ise, kui magus üks koogike peaks olema. Kohupiimamassile lisa juurde ka enda poolt valitud marjad, soovitatavalt võiksid need olla hapukamat sorti, et ülejäänud koogi magusust omaltpoolt tasakaalustada. Puista 2/3 eelnevalt purust 24 või 26cm lahtikäivasse vormi ning suru see õrnalt vormi põhja. Vala peale kohupiimasegu ning puista peale ülejäänud puru. Küpseta kooki 180 kraadi juures umbes 35 minutit. Enne serveerimist tuleks kook täielikult maha jahutada, siis on ta maitselt parim! 

Järgmisel korral proovin seda teha ka juubelitordi pulbriga ning pealmise purukihi sisse segan mahlasuse lisamiseks võib-olla ka pisut kohupiima või lisan sekka mõned marjad.