Tule võta mu aega, sest aega mul on

 Mõnikord on üsna kummaline, vahel isegi naljakas, kuidas mõningad maitsed või aroomid automaatselt mingite kindlate hetkede või momentidega ühtivad, mis eneselegi märkamatult mineviku radadele tallama viivad. Sellesama minu jaoks tõenäoliselt ühe kõige traditsioonilisema küpsetisega üldse - kohupiima plaadikoogiga - seonduvad paratamatult seesama raskesti sõnadesse pandev kodusoojus ning aastate möödumisega mälestustele külge haakunud hõng, mis nostalgialainete näol mõnusalt enda alla matab. Ja kui ma seda kooki kannatamatusest juba ahjusoojana maitsesin ja selle ilmeksimatult tuttavad maitsed minu suus lahvatasid, võisin vaid naeratada, sest kook maitses täpselt sama hea kui minu enda ema seda mulle esmakordselt valmistas, seda siis juba oma hea kümmekond aastat tagasi. 

Võib-olla olen üks paljudest, võib-olla üks vähestest, kes seda ütleb, aga see kook on omamoodi eriline. Imelihtsalt valmistatav, nagu üks kohupiimakook ikka, kuid sealjuures nii mõnusalt õhuline, mahlane ja maitse poolest, ülepaisutamata sõnadega - lihtsalt suurepärane.

Allpool toodud kogustest peaks jaguma sellise keskmise (25x35cm või miskit sinnakanti) ahjuplaadi katmiseks. 

VAJA LÄHEB:

Põhi:

100g võid (või võiks natuke aega enne kasutamist külmkapist välja võtta ja mõneks ajaks seisma jätta)

2 spl suhkurt

1 muna

2dl jahu

Näpuotsatäis soola 

Kate

600g kohupiima (eelistada tuleks just seda teralist kohupiima, mitte kohupiimapastat. Minu jaoks käivad õige plaadikoogi sisse ka rosinad, seega eelistasingi just (lahjat) rosinatega kohupiima)

1,5-2dl suhkurt

2dl hapukoort

Poole sidruni mahl

1tl vaniljesuhkurt

Järgmisel korral jätan põhja sisse suhkru arvatavasti lisamata või vähendan suhkrusisaldust kattes (kasutan nii 1dl suhkurt vms.). Arvatavasti mängis kohupiima magusus siin pisut rolli ja muutis koogi magusasõprade rõõmuks üsna magusaks, aga mitte nii hullusti, et see lausa häirima hakkaks. Tassi kuuma ning kange kohvi kõrvale oli ideaalne! 

Esmalt tuleks valmistada põhi. Selleks vahusta toatemperatuurile eelnevalt mõneks ajaks seisma jäetud või suhkruga kohevaks. Seejärel lisa muna ning vahusta õige pisut veel. Sega hulka jahu ja lisa näpuotsatäis soola. Suru tainas kannatlikult küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. (Siinkohal tuleb tõesti kasuks nipp küpsetusplaat eelnevalt õrnalt näppudega veega niiskeks pritsida, et paber minema ei libiseks!) Eelküpseta põhja umbes 5 minutit ja seda 200 kraadi juures.

Katte valmistamiseks eralda kõigepealt munavalged hoolikalt munakollastest. Munarebud ehk kollane osa vahusta suhkruga. Lisa sellele segule hapukoor, sidrunimahl ja vaniljesuhkur. Kõige lõpus lisa ettevaatlikult juurde ka eraldi tugevaks vahuks vahustatud munavalged. Tekkinud mõnusalt õhuline segu vala eelküpsetatud põhjale ja küpseta seda 180 kraadi juures umbes 30-40 minutit, kuni kook omandab silmale ilusa kuldse jume. 

Enne serveerimist lase koogil kindlasti ka jahtuda (kuigi pean tunnistama, et mina olin kannatamatu ja viskasin plaadi mõneks hetkeks rõdule ja esimesed tükid - nii piltide (seepärast selline mitte nii tahke ja kommertslik välimus!) kui maitsmise jaoks - lõikasin juba varakult). Aga nagu kohupiimakookidega ikka - seistes muutuvad aina paremaks. Aga kes nõnda kaua ikka kannatada jaksab... :)