Originaalretsept, mille võtsin enda retsepti kokku pandes ja kohaldades aluseks, on pärit SIIT.

VAJA LÄHEB:

2 spl õli (soovitatavalt oliivi- või seesamiõli, kuid sobib tegemiseks ka tavaline toiduõli)

300-400 g kana- või broilerifileed

1 punane sibul

2 küüslauguküünt

1 punane ja 1 kollane paprika

1 porgand

Pöidlasuurune tükk ingverit

400ml kookospiima

1tl punast karripastat (kellele meeldib tõsiselt tuline toit, võib seda ka 2 tl lisada, samuti tuleks tähele panna, et erinevad karripastad on erineva tugevusega, seega pigem enne vähem panna ning hiljem vajadusel juurde lisada)

1 tl maisitärklist

1-2 tl kalakastet, võib vabalt asendada ka sojakastmega

1 tl koriandrit (ise kasutasin kuivatatud versiooni)

Soola, suhkurt, pipart

1 laimi mahl

1-1,5tl peeneks hakitud pähkleid (neid viskasin katsetuseks sisse ning jäi mulje, nagu oleksid need justkui ära sulanud!)

Esmalt soovitan ära puhastada ja valmis hakkida kõik antud tööd nõudvad koostisosad, muudab hilisema osa palju lihtsamaks. Paprikast ja porgandist lõika suurpärased ning üsna peened viilud, küüslauk ja ingver haki peeneks, sibul ning samuti kana keskmise suurusega kuubikuteks. Kui hakkimistöö on tehtud, kuumuta pannil või (paksupõhjalises) potis (mina tegin potis, mugavam hiljem kõik kokku segada) õli ning viska esmalt sisse sibul ja küüslauk, kuumuta veidi ning seejärel lisa hulka kana. Mõned minutid hiljem lisa hulka ka paprika, porgand ja kõige viimasena ingver. Sel ajal, kui kana koos juurviljadega pisut pruunistub, sega eraldi kausis kokku kookospiim, karripasta, maisitärklis, kala-või sojakaste ning maitsesta see koriandri, soola, suhkru ja pipraga. Kui kana on kenasti pruunistunud või tundub piisavalt küpse olevat, kalla kaussi segatud kaste potti. Sega kõik omavahel kenasti segamini, kuumuta natuke ning pigista juurde ühe laimi mahl. Lase kastmel umbes minut aega keeda, maitse ning vajadusel lisa juurde maitseaineid (siin pean just suhkurt silmas, kuna lisasin isegi 1tl suhkrut, mis ajas maitse ideaalselt tasakaalu!). 

Täna serveerisin kõrvale pruuni riisi. Ideaalselt sobiks muidugi juurde jasmiini- või kookosriis. Samuti peaksin ka ära mainima, et täna tegin kastme kookospiima lahjema versiooniga, järgmisel korral katsetan kindlasti tavalise kookospiimaga, mis on oma konsistentsilt pisut paksem ja ilmselt ka maitselt veelgi külluslikum.

See üks imeline moment, mil kõik eelnevad katsetused, mida tegelikult ebaõnnestumistena nii väga kirja ei saa pannagi, kuna maitseelamuseni on lõpuks siiski mingil määral jõutud, end suurepäraste lõhnadega ning kirevate värvidega ühte punudes täiuslikkusele ligilähedasse maitsesse kokku koonduvad. See, kui üks kindel toit lõpuks sellisena välja kukub, nagu see originaalis olema peaks, on lihtsalt sõnul kirjeldamatu...paneb rõõmust kilkama ning naeratus suul venib peaaegu et kõrvadeni välja. Ja siis on ülemõistuse õnnelik olla! 

Ehk teisisõnu võib eelpool kirja pandud jutu kokku võtta ka lihtsamate sõnadega: tudengiperet ootas pärast pikka päeva koju jõudes laual siis imeliselt lõhnav ning üllatavalt lihtsalt valmistatav magus-hapu kana, mida juba mõned korrad eelnevalt erinevate retseptidega katsetades teha olen püüdnud. Siiani ei olnud see aga päris nii välja kukkunud, nagu ma seda komplekti enda vaimusilmas ette olin näinud. Nüüd aga otsustasin retsepti jahtima minna välismaistele lehekülgedele ning puhtjuhuslikult komistasin selle otsa siin ning ilmselt on see siiani üks parimaid asju, mis minuga just toitu silmas pidades juhtunud on. 

Sest aasiapäraste toitudega jääb mul liigagi tihti puudu julgusest ning olgem ausad, ka ajast, et toidutegemisse piisavalt põhjalikult süveneda. Samuti võivad esialgu võõrad komponendid koostisainete nimekirjas vaaritamise mõtted lausa peast pühkida, sest lihtsam on ju esimesse aasia restorani sisse astuda ja menüüst sobilikud asjad välja valida. Aga mõnikord tasub süda rindu võtta ja enda mugavustsoonist õige pisut välja astuda. 

VAJA LÄHEB:

Umbes 250g kanafileed

1 sibul

3 küüslauguküünt

1-2 porgandit (peeneteks ribadeks hakitud)

2 keskmist erivärvilist paprikat (samuti ribadeks hakitud)

1 tl sojakastet

2tl õli

1-1,5 tl maisitärklist

Umbes 100ml vett

Kastme jaoks:

1 purk ananassitükke omas mahlas (~500g vms)

50ml riisiäädikat või valget veiniäädikat (mina asendasin selle palsamiäädikaga, võib asendada ka valge kuiva veiniga)

100g suhkurt

2tl kalakastet (võib asendada sojakastmega)

0,5 tl Cayenne'i pipart

1tl sidruni- või laimimahla

1tl tomatipasta (antud juhul kasutasin teravat tomatipastat) 

Serveerimiseks keeda ka riisi.

Esmalt soovitangi eeltööna hakkida ära kõik komponendid, mis hakkimist nõuavad. Nii on edaspidine töö palju lihtsam. 

1. Esiteks vala 3/4 ananassitükkidest ning kogu purgis olev vedelik keskmise suurusega potti. Pigista vedelik välja ka purki allesjäänud tükkidest. Seejärel lisa juurde riisiäädikas (või see, mida kasutasid selle asemel), suhkur, sojakaste, Cayenne'i pipar, sidrunimahl ja tomatipasta. Oota, kuni kaste läheb hetkeks keema ning seejärel alanda kuumust ja lase sellel õrnal tulel umbes 15-20 minutit aeg-ajalt segada. Kastme hulk peaks selle aja jooksul enam-vähem 1/3 vähenema. Seejärel võta pott tulelt ära ja tõsta kõrvale.

2. Pane pann mõõdukale tulele (seda võid teha umbes 5 minutit enne kastme tulelt äravõtmist), vala sellele natuke õli. Lisa juurde peeneks hakitud küüslauk ja sibul, prae seda umbes pool minutit, võib ka õige pisut kauem. Lisa porgand ning prae veel umbes minuti jagu. Seejärel pane pannile kana ja sojakaste, mida sarnaselt eelnevale ka minuti jagu praadida. Lisa juurde paprika ja 3-4 teelusikat eelnevalt valmistatud kastmest. Prae seni kuni kana on väljaspoolt küpsenud ehk sisemus peaks olema "läbipaistev". 

3. Lisa kana-juurviljasegule ülejäänud kaste. Sega ja lase umbes minut aega õrnalt keeda, seejärel keera kuumus väiksemaks. Samal ajal sega tassis omavahel vesi ning maisitärklis, lisa kastmele ja sega,  kuni kaste on vastavalt soovile paksenenud (~1min). 

Vahepeal keeda valmis ka riis ning serveeri kaste koos sellega. 

Täidetud paprikad on minu jaoks alati kuidagi niivõrd kättesaamatud ja müstilised olnud. Lugematul arvul kordi olen ma mõelnud neid ise viimaks ka valmis meisterdada, kuid ometi ei ole mingil kummalisel põhjusel seda teha julgenud. Nüüd, mil poes muuhulgas ka paprikat ostukorvi ladusin, vilksatas mõte taaskord pähe ning otsustasin idee viimaks ka päriselt teoks teha. Ja nüüd tagun endale vaimusilmas panniga vastu pead, et varem argpüksil hinge lasin pugeda, sest tegemist on niivõrd imelihtsa, kuid see-eest imeliselt maitseva roaga! 

Eriti sobilik nüüdsesse aega, mil kodumaised juur- ja aedviljad ka aina rohkem ja rohkem lauale hakkavad jõudma, sest teadagi ei ole nendest võõramaistele saadustele mingit vastast. 

VAJA LÄHEB:

5-6 paprikat

400g hakkliha

2 porgandit

3-4 küüslauguküünt

1 punane sibul

1 suuremat sorti tomat

Mõned keskmised viilud juustu

Kuivatatud peterselli ja basiilikut (alati sobib ka värske!)

Lisasin ka pisut magusat tšilli- ja sojakastet, et pisut asjadele vürtsi lisada, võib vabalt ka välja jätta

Sidrunipipart, soola ja tavalist musta pipart

Kõrvale serveerisin pruuni riisi. 

Pese ning lõika pealt maha "mütsikesed" ning puhasta seest paprika. Samuti puhasta ning haki väikesteks kuubikuteks punane sibul ja küüslauk, viimase võib ka küüslaugupressi vahel purustada. Koori porgand ning riivi peeneks, lõika tomat enda soovi järgi õige suurusega kuubikuteks. Pane pann tulele ning kui see on piisavalt kuum, lisa sellele hakitud sibul ja küüslauk. Seejärel lisa mõne hetke pärast juurde porgand, sega aeg-ajalt ning lase õrnalt pruunistuda. Lisa hulka ka hakkliha, maitsesta segu soola ja pipraga. Ise lisasin õige pisut, kui hakkliha oli juba pooleldi valmis, ka paar sortsu sojakastet. Seejärel lisa juurde ka tomatikuubikud ning tunde järgi raputa läbi sõrmede juurde ka kuivatatud peterselli ja basiilikut. Sega kõik ühtlaseks massiks. Kõige lõpus lisasin juurde ka magusat tšillikastet, mis andis kogu segule erakordselt mõnusa maitse. 

Nüüd võid ahju umbes 220 kraadi juurde soojenema panna. Võta paprikad ning raputa nende põhja sidrunipipart. Seejärel lao kihiti valminud täidis ning juust. Ise ma lõikasin juustust kuubikud, mida oli mugav segu vahele pista. Viimaseks "kihiks" jäigi mul juust. Küpsetasin ma kõike paksupõhjalises ahjuvormis, millel hoidsin vahelduva eduga ka kaant peal, et paprika ära ei kuivaks. Vormi põhja lisasin ka õige pisut vett, et paprika põhja ei kõrbeks. Ahjus võiksid nad olla nii 25-30 minutit, sellest peaks täielikult piisama. 

Kõrvale keetsin pruuni riisi ning segasin kokku ka lihtsa jääkapsa-tomati-kurgi salati, millele andis mõnusat mekki õige kerge balsamiäädikat, oliivõli, soola, pipart ja suhkrut sisaldav kaste.