Pooljuhuslikult ajas siis tagasi rändasin.

Ükspäev juhtusin nägema dokumentaali inimeste maitsemeeltest ja nende tugevuse erinevustest. Kuidas mõni meist omab keelel vähe rohkem täpikesi, mis defineerivad selle, kas kategoriseerume supermaitsjate alla ning näiteks tulisemapoolset aasia toitu kõrvalistujast nii neli korda tugevamini tunnetame. Või kuidas meie maitsed on sügavalt seostunud lõhnadega ja samuti pala süües samal hetkel ümbritsenud olustikuga, mis hiljem mälestusteks muutuvad. 

Antud kookosmakroonid või, nagu originaalretsept ütleb, kookosmütsid, on minu jaoks igati soojade mälestustega seotud. Erasmuse õpilasvahetuse ajal juhtus minu sakslannast korterikaaslane, kes muidu söögitegemisest ja küpsetamisest kui sellisest suurt ei pea, just neid viimased maiuspalasid ahjunajal vorpima. Ja ilmselt seostub nende valmistamisega alati see mõnus kookosehõnguline lõhn, mis üle terve korteri armsa pilvena levis...

Mütsikeste küpsetamine on ise väga lihtne ning kui või (no olgu, ka suhkru...) kasutamine välja jätta, on need teiste küpsistega võrreldes ka võrdlemisi tervislikud. Mõnusalt magusad ning ei muuda keret raskeks. Hea sõbrale kinkida või iseendale õhukindlasse karpi mõneks ajaks maiustamiseks hoiustada. 

VAJA LÄHEB:

50g võid

1 dl suhkurt

2 muna

200g kookoshelbeid

Esmalt pane ahi 200 kraadi juurde soojenema. Sulata või, sega viimane suhkru, munade ja kookoshelvestega ühtlaseks massiks. Tõsta tainast küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile supilusikaga sobivad pätsikesed või küpseta neid hoopis mõnes vormis (mina kasutasin näiteks muffinivorme, et neile kena ümar kuju anda). Küpseta nii 7-10 minutit, kuni mütsid on muutunud pealt kenasti kuldpruuniks ja krõbedaks.