Lõõmab mu sees pisike lõke.

Minu meelest on kotletid mõeldud just nendeks puhkudeks, mil kõht näljast millegi ülimalt koduse, toitva ja möödapääsmatult maitsva järele ihkab. Ja tõepoolest, vahepeal pole nendest lihtsalt midagi paremat. Siiani olen kotlette valmistanud vist igasugustest komponentidest ning nimekiri viib ubadest, tuunikalast, kartulitest, porgandist, suvikõrvitsast ning kanalihast traditsiooniliste vanaemade tüüpi hakkliha kotlettideni välja.

Eile sai aga kapis leiduvatest vahenditest, mil nälg pigistama hakkas, kiiresti üllatavalt maitsvad kotletid kokku segatud ja pannile visatud.  Kuna viimased said aga nõnda mahlased ja killukese aasiapärase mekiga, mis kotlette maitstes kuskil tagataustal õitsele lööb, otsustasin retsepti ka siin jagada. Antud juhul said kotletid tehtud ilma munata ning samuti ei lisanud hulka riivsaia, mis enamikul juhtudel traditsioonilise koostisosana näida võib. Kotletid hoidsid kenasti koos (ilmselt tänu veisehakkliha kasutamisele, kuna viimane tundub konsistentsilt, sarnaselt kanahakklihale, pisut "liimjam" olevat) ja ei lagunenud praadimisel laiali. Kuid kes koostlagunemist pelgab, võib kenasti ka natukene riivsaia sisse segada. 

Esmalt puhasta ning haki väga peeneks küüslauk. Sega seejärel kõik komponendid omavahel kokku. Kellele eelnevalt läbipraadimata küüslauk ei istu, võib selle õrnalt ka siis pannil läbi kuumutada. Vormi käte vahel sobiva suurusega pallid/burgerid ja prae pannil kas õlis või võis kuldpruuniks. 

Serveeri koos ahjukartulite või mõne muu maitsva lisandiga! Sobib ka salati kõrvale. :)