Hingab sügavalt maa nagu ärgates unest.

Kevad toob endaga kaasa ikka niivõrd palju elurõõmu. Päikest, soojust, palju rohkem naeratusi ning emotsioone, mis headust ikka igas suunas laiali kiirgavad. Ja kuigi sel aastal on kogu eelpool loetletu segunenud omamoodi segase õppimismaratoniga, kuhu on vahele mahtunud väikestviisi sünnipäeva pidamine ning vahelduseks pisuke elu lõbusamate külgede nautimine, on see olnud siiski imeilus. Kõik on löönud üleöö tärkama ja õitsema. Ja vahel ei tahakski, et kogu see rohelus ning teistmoodi aeg palavasse suvesse üle kandub, kuigi ka see on omal moel maagiline. 

Ja kuigi ma nüüd jäin tänu kiiretele aegadele oma potipõllumajandusega pisut hilja peale ja näpud said mullaseks umbkaudu kuu aega õigest hiljem, on rõõm ise asjade ajamisest ikka kirjeldamatult suur. Loodetavasti saab seda peagi ka saagist suurest endast! 

Nüüdseks kihab enamik toidublogimaastikust erinevatest retseptidest, mis vitamiinidest ning päikselistest värvidest pungil. Vahva karulauk, imeline spargel ning esimesed grillikatsetused...kuid minu jaoks tähendab kevad eelkõige rabarberihooaega, mil viimasest ikka üle ega ümber ei saa. Kuna kahjuks endal kuskil võimalust rabarberit kasvatada ei ole, ei saa ka kõige juhuslikumale kättesaamisele mitte kunagi ei öelda. Ja kuna mõnest traditsioonist ei saa samuti kõrvale põigata, on kisselli kõrval tõepoolest üheks maailma kõige imelisemaks asjaks just see õige biskviitkattega rabarberi kook, mis ahjuplaadilt niivõrd kibekiiresti kipub kaduma. Kõrvale klaas külma piima ja ongi vist paradiis...

Kuid vahepeal tuleb katsetada ka. Mõned päevad tagasi lisandus traditsioonilisele ja ka imelisele tosca-kattega rabarberikoogile lihtsate lemmikute nimekirja
ka see antud hapukoorekattega kook, mille jaoks leidsin inspiratsiooni siit. Mõnusalt mahlane kook, millele annavad siidisust pehme põhi ning hapukat kontrasti hapukoore sisse "uppunud" rabarberitükid. Tõsiselt lihtne valmistada ning maitseb ka imehästi!

Kuna valmistasin koogi ise koguseid vähendamata pisut pisemas vormis kui tavapärane 24-26cm ümar lahtikäiv vorm, jäi minu koogi põhi võrreldes kattega üsna paks. Aga sellest hoolimata maitses hästi. Järgmisel korral teen kõik nii nagu vaja! :)

VAJA LÄHEB:

Põhi: 

100g toasooja võid

50g hapukoort

0,75-1dl suhkrut

1 muna

3dl jahu

1tl küpsetuspulbrit

Pisut soola

Kate:

250g hapukoort

1dl suhkrut

1 muna

1 tl vanillisuhkurt

300-350g tükeldatud rabarberit

Kaneeli

Kõigepealt pane ahi 200 kraadi juurde soojenema. Samal ajal vahusta toasoe või suhkruga, lisa hulka muna ning jätka vahustamist kuni on tekkinud ühtlane mass. Lisa hapukoor ning omavahel korralikult läbisegatud jahu ja küpsetuspulber. Puista hulka näpuotsa täis soola ja sega kõik omavahel korralikult läbi. Vooderda vorm küpsetuspaberi või määri võiga ning suru/vala (oleneb, kui vedel tainas tuleb) tainas ühtlaselt küpsetusvormi põhja ja äärtele. Katte jaoks sega omavahel hapukoor, suhkur, muna ja vanillisuhkur ning vala ettevaatlikult põhjale. Tükelda rabarber ning laota kattele. Puista peale suhkurt ning kaneeli ja küpseta 200 kraadi juures umbkaudu 40 minutit või kuni koogiääred on mõnusalt kuldpruuniks küpsenud. 

Klaasi piima kõrvale serveerituna parim. Nii toasoojalt kui külmalt!