Hei, sõbrad! Nagu ilmsiks on saanud, on vaikus siin jäänud kestma liigagi kauaks. Kuidagi pole olnud tahtmist ülemäära palju uusi ja vahvaid asju kokata või neid siis pildile jäädvustada. Palju asju on minu elus muutunud, kuid hingele tähtsatest asjadest kirjutamine ei ole õnneks üks nendest. Sellega seoses tegin aga ükspäev sellise lükke, mille käigus sündis minu uus väikene pelgupaik, kuhu kirjutan kõigest sellest,...
Juba pikemat aega on meeles mõlkunud mõte valmis meisterdada üks esmapilgul kreemjas ning marjadega rikastatud jogurtitort/kook, mida ei peaks pikalt ahjus küpsetama ning seetõttu valmiks võrdlemisi lihtsalt. Midagi kerget ning värskemapoolset, mis hetkel valitsevate ootamatute soojakraadide kõrval maitsemeeltele ja kõhule ikka väikese pai teeks. Ja kuigi želatiini kasutamise ees on siiani kerge hirm, sai mõned päevad tagasi koogitegu siiski ette võetud. Jogurti kõrval...
Hiljuti sattusin vahutama ühest vahvast jogurtikoogist, mis on ühteaegu paljude teiste kookidega võrreldes nii tervislikuma poolsem kui ka ääretult maitsev. Kuna retsepti järgides on kooki nõnda lihtne kokku segada ja ei võta palju aega ega köögis mässamist, otsustasin kirjutist aluseks võttes ka ühed mõnusad kakaosed punasõstramuffinid valmis küpsetada. Paar päeva hiljem sai veek sellele lisaks külla minekuks külakostiks samal retseptil põhinev šokolaadiga täiendatud...
Kuigi suvekuud veerevad lausa helikiirusel tasapisi lõpu poole, võib siiski julgelt arvata, et grillihooajale pole siiski keegi veel viimast punkti pannud. Ja ehkki tuul on äkitselt muutunud tükkmaad külmemaks ning varahommikul tuleb uksest välja astudes kohe kindlasti kerge kampsun peale visata, paitab päike pilve tagant välja tulles siiski veelvõrdlemisi soojalt. Nõnda võibki veel grilli mõne tähtsama sündmuse puhuks ehk sooja panna. Ja kui...
Varasemalt ei ole ma olnud kõige suurem jätsisõber. Millegipärast olen ka kõige palavama suveilma korral pigem valinud midagi muud jahutavat. Kuid eks vahel toimuvad inimestega mingisugused muudatused ning nüüd ongi asi nii, et olen naljakal kombel sellel suvel söönud ilmselt vist rekordarv jäätiseid. Oskan vaid eeldada, et selles on süüdi need imeliste maitsetega ning pisut ebamaised jäätised, mida reiside ajal õnn on olnud...
Mingil moel on nõnda juhtunud, et olen tänavu suvel koledate ilmade ajaks, mis kohe kuidagi suve poole ei tüüri, kodumaa pinna teiste riikide vastu vahetanud. Avastanud, seigelnud ning kohe kindlasti ääretult palju nautinud. Sellevõrra on muidugi olnud vähem aega pliidi ääres seista ning oleme ajakasutuse koha pealt teinud pigem valiku väljasoleku ja ringirändamise kasuks. Ja eks suvekuumuses haarab käsi ikka pigem värske ning...
Ausaltöeldes ei olnud mul päris tükk aega tõelist tahtmist pliidi ääres seista ning süüa teha. Kohati muutus endalegi naeruväärseks see võileibade või kiirelt-kiirelt kokku pandavate roogade hulk, mis lauale toidukorrana jõudsid. Ilmselt on see seotud kogu selle mürgli, mis viimased nädalad mind saatnud on, lõppemisega ning ühtäkki ei oska nii keha ega vaim vabaks pääsenud aja ning vabadusega midagi peale hakata. Naljakas on...
Millegipärast olin täiesti kindel, et olin antud pastaretsepti juba ammuilma siia postitanud, aga võta näpust! Kuid jagamist antud retsept kohe kindlasti väärib. Feta muudab pastakastme mõnusalt ning fetale omaselt kreemjaks, spinat lisab värvi ning tervisliku nüansi ja paprika mõnusa mahlase ning magusapoolse külje. Imelihtne valmistada ning maha jahtudes ja pisut seistes muutub veelgi maitsvamaks! Antud kogusest peaksid vähemalt kaks näljast kenasti söönuks saama!...
Inglise keeles on kombeks taoliste pikaajaliste pausidele järele öelda "long time, no see" ning nüüd tundus see ka siinkohal eriti paslik olevat. Vahepeal on kuidagi nii, et kiiretel hetkedel kipub see aeg lausa eriti hoogsalt läbi sõrmede vajuma, mistõttu muudeks, võib-olla ehk antud hetkel vähemtähtsamateks, asjadeks aega ei leiagi. Eks ta nii ole, et kui suur koolitöö tegemine või õigemini selle lõpusirgel sammumine...
Olin nendest nii-öelda figuurisõbralikest pitsapõhjadest lugenud juba ammu. Ilmselt on lillkapsa- või suvikõrvitsapõhjal baseerunud pitsat proovinud iga endast lugupidav blogija, sest kajastust sellest võib leida tõesti kõikjalt. Minu pilku püüdis viimane lõplikult aga Pinterestis ringi uudistades, kus samm-sammuline õpetus uudishimu täitsa kõrgeks keris. Kuigi ma ei ole suurem pitsasõber ja viimast minu toidulaualt täitsa harva leiab, otsustasin ma teole siiski rohelise tule anda...
Küpsisetort on minu jaoks täielikult aegumatu klassika. Magustoit, mida oskavad teha ka kõige pisemad (noorte junsude emade- ja isadepäeva põhiline päästeingel, kas pole?) ning mis maitse poolest ilmselt mitte kunagi alt ei vea. Ja kui vähene vaev kroonitakse imehea koogielamusega, siis ei oska ju muud soovidagi! Kuigi maitsvat küpsisetorti saab teha ilmselt igasugustes kombinatsioonides, on allpool toodud retsept muutunud mitu aegumatuks lemmikuks. Pärit...
Ilmselt on igal perel nõnda, et mõni pereliige on teada-tuntud mõndade roogade tegemise tõttu. Näiteks teeb minu onu maailma parimat ahjuliha, onutütar jõuludeks/jaanipäevaks torte või kooke, vanatädi aga rosoljet ja kotlette. Ja sageli on antud roogade tegemine mõneks puhuks jäetud just nende inimeste kanda, kes seda kõige paremini ka oskavad. Sedasi muutubki aga omamoodi koomiliseks asi, kui ühtpuhku peab köögis ette võtma neid...
Minu meelest on kotletid mõeldud just nendeks puhkudeks, mil kõht näljast millegi ülimalt koduse, toitva ja möödapääsmatult maitsva järele ihkab. Ja tõepoolest, vahepeal pole nendest lihtsalt midagi paremat. Siiani olen kotlette valmistanud vist igasugustest komponentidest ning nimekiri viib ubadest, tuunikalast, kartulitest, porgandist, suvikõrvitsast ning kanalihast traditsiooniliste vanaemade tüüpi hakkliha kotlettideni välja. Eile sai aga kapis leiduvatest vahenditest, mil nälg pigistama hakkas, kiiresti üllatavalt...
Olen ka varem oma kiindumust püreesuppide suhtes avaldanud ja vist ei pääse ka sellest nüüd. Mulle nii meeldib, kuidas nii lihtsate vahenditega on võimalik igapäevast toidulauda palju värvi- ning maitseküllasemaks muuta. Ja nii oli ka seekord, kui järjekordse külmkapitühjendusega seotud aktsiooni käigus ootamatult hea kombinatsioon kokku sai vuristatud. Supp sai täidetud keha paitavate koostisosadega ja mõnusalt roheline. Viimasel ajal meeldib eriti supile serveerimisel...
Mulle nii meeldivad kergesti valmistatavad toidud, mis just oma lihtsusega vahel jalust rabada suudavad. Ja nõnda juhtus ka antud läätsepajaga, mis väiksest isust suuremaks teoks välja kasvas. Sedasi saigi kõik komponendid julgelt ja ilmselgelt heas usus potti kokku valatud. Ja edasi ei olnudki muud kui pisut oodata, et aja jooksul koostisained justkui ühte sulavad ja üksteist üllatavalt hästi täiendavad. Valmis sai üks tõeliselt...
Ja juba ongi veebruar otsapidi poolepeal. Tundub, et iga päevaga, mil päevavalgust natukese päikesega segamini tasapisi rohkem kipub kätte jääma, möödub ka päev kiiremini õhtusse. Kuid sellest pole sugugi kahju, kui on asju, mida oodata ning milleni päevi mõtteis kalendrist maha kriipsutada. See väikene ootusärevus lühikese keskkonnavahetuse pärast, mille järele hing viimastel kuudel nõnda on karjunud, teeb iga päeva kõigest hallist ja argipäevasest...
Ausaltöeldes ei mäletagi enam, millal viimati päriselt päikest sai nähtud. Seda momenti, mil ärgates varbaid sirutades pilk aegamööda akna poole tüürib, sealt esmalt helesinine taevas omamoodi ootamatu värvilaenguna kehasse tungib ning hetk pärast seda sädelevad kiired suule naeratuse veavad. Olgu see lumearmastus kui tahes suur, meie põhjamaine keha hakkab millalgi ikka kuldkollase kera järele puudust tundma. Hing väsib värvitust ja paigalseisvast taevaollusest ning...
Ühel hommikul tuli spontaanselt idee pere naispoolega armsale vanatädile ettehoiatamata külla minna. Justnimelt tulekust ette teatamata, sest antud peres ei möödu traditsioonidele kohaselt ükski koosviibimine ilma suurema tädi poolt põhjalikult ettevalmistatud pidulauata, kus valikus kõik nii omatehtud imemaitsvatest klassikalistest šnitslist, kotlettidest, salatite ning imemaitsvatepurki pistetud hõrgutisteni välja. Tädi kõrvitsat või paprikaid ei ületa miski! Aga just seetõttu otsustasime suuremast söömingust pisut tahtlikult kõrvale...
Siinkohal panen kirja väikse retsepti vahvate küpsiste valmistamiseks. Tegemine nõuab vähe vaeva ning küpsetamise ebaõnnestumine on üsna ebatõenäoline. Lisaks peaks selliste vahvate loomakujuliste küpsiste tegu meeldima eriti lastele! Mina lisasin kaunistusena pähklite ning kuivatatud puuviljade segu, kuid antud juhul sobib katteks kõik meelepärased kombinatsioonid, tavapärasest glasuurist erinevate pähklisegudeni välja. Kes soovib aga valmistada küpsiseid spetsiaalselt glasuuri või martsipaniga kaunistamiseks (nn sugar cookies), võib...
Üsna tihti tuleb mul ette perioode, mil pärast "liharikkamaid" söögikordi lauale eriti hea meelega just värskeid ning võib-olla ka ehk taimetoiduliste meelispalade hulka kuuluvaid toite serveerin. Erinevaid "taimseid" kotlette olen teinud erinevaid ning siiani pole ükski taldrikult kadumata jäänud Eriti hea on muidugi see, et pätsikestesse saab pista just seda, mis hetkel külmikus leida on. Erinevatest konservubadest või -hernestest värskete juurikateni välja. Sel...